LP KOLUMN | Heidit Kaio: lugu sellest, kuidas banaanikoore karjatamisest sai töö

Tunnen, et äärelinna maja elanikuna on mind hakanud vaenama nii kohalik omavalitsus kui ka riik

Sammhaaval oleme jõudnud reeglite seadmise, nende täitmise kontrollimise ja kirjade saatmise ühiskonda. Inimene ja laiem pilt on silmist kadunud.

Banaanikoore õigused on kaitstud, nagu ka piimapaki, armsa metsa, mu kalli koera, koduse maja, hea aiakaaslase männipuu ja auto õigused. Neid on kaitstud, sest kuidagi on tekkinud eeldus, et mina olen vastutustundetu mölakas.