Sten-Olle ei esine tihti, üle tüki aja kuuleb ja näeb teda 5. juunil Noblessneris toimuval Wambola Kitarrikolmapäeval.

Oren Lavie - Note To Self

Elus on väga üksikud hetked, kus lugu haarab esimesest hetkest ja kannab viimase sekundini. Kõndisin Rapla vahel, poole loo ajal istusin maha ja nutsin natuke aega, sest see lugu võttis aina rängemaid pöördeid. Tahan selle kunagi eesti keelde tõlkida, kuigi väga ei julge. Kuula sõnu, hoolega!

Charlie Cunningham - You Sigh

Saab roadtrip’i tunde kätte esimese 30 sekundiga.

Vaiko Eplik - Hurraa!

Eks tegelikult peaks Vaiko osas enamiku tema diskograafiast siia kaasama. Aga, „Hurraa!“ on minu selline salaarmastus, ma loodan, et see lugu väga popiks ei saagi, siis on see nagu minu oma.

Nick Drake - Saturday Sun

Tõmbab pühapäevale kohe õige (väga aeglase) hoo sisse.

Vulfpeck - Animal Spirits

Ansambel, kelle ampluaa on kriminaalselt lai ja sõnad alati sheffid, kuigi nende parimad lood on instrumentaalid.

(Kõige parem laiv, mis Youtube’ist näha saab)

Head Ööd, Vend - Maga, Maga, Matsikene

Geniaalne koorilugu ja Eesti kõige kaunima kõlaga koor. Innustan minema koorikontserdile - minu meelest ei suuda ükski teine koosseis kontserdil hinge nii paljaks kraapida.

Lonitseera - Kicced

Ma annaks kõik oma varbad, et suuta kirjutada sõnu nagu Kaisa Kuslapuu.

Rose Betts - Irish Eyes

Kõlab nagu iidne iiri lauluke, aga kirjutatud eelmisel aastal. Kade selle loo lihtsuse peale.

Rubundi - Nii Polaarne

Ma annaks kõik oma varbad, et suuta kirjutada sõnu nagu Liisa Tetsmann.

waterbaby - 911

Bänd, kes peamiselt loob „heliskulptuure“ - muusika on nii eklektiline, et pead kuulama helisid rohkem kui laulu. See on selle ansambli erandlik, täiesti loogiline, muusikapala. Lastega koostöös on hetkel tõlge pooleli, refrääni lahendasime ära: „Helista kui vajad laps, ma võin olla 112.“