„Eesti rahvas on võrsunud raamatust ja kirjakeelest. Eestlaste kirjaoskus oli juba 19. sajandil üle 90 protsendi, kirjainimesed olid nii meie rahvuse kui ka identiteedi loojad, samuti laulupeo traditsiooni eestvõtjad. Seetõttu on Eesti Raamatu 500. sünnipäev meie rahvale ja riigile märgiline ja oluline verstapost,“ ütles president Karis.

Riigipea avaldas lootust, et sel aastal saame üheskoos mõtestada raamatu rolli, lugemise olulisust, teksti mõistmise ja analüüsimise küsimusi, vaimu ja vaimsuse rolli laiemalt. „Sest ainult vaimult ja mõtlemiselt saab väike riik olla suurtega võrdne,“ sõnas president Karis. Ta tõdes, et lugemine – iseäranis eesti keeles – on paljudes vanuse- ja ühiskonnakihtides langustrendis.

„Kesine lugemisoskus kahandab ka suutlikkust ennast väljendada. Sellest aga paljud tänapäeva mured nii riikide kui inimsuhete tasandil alguse saavadki. Eesti raamatu 500. sünniaasta annab meile kõigile tõuke neil teemadel mõtiskleda,“ ütles riigipea.

Aastal 2025 möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest. 30. jaanuarist 2025 kuni 14. märtsini 2026 toimuval Eesti Raamatu Aastal tähistatakse eestikeelse raamatu ning eesti kirjakeele suurt sünnipäeva mitmesuguste näituste, sündmuste ja muude ettevõtmistega.