11. juunil avaldas MTÜ Meie Nursipalu Facebookis postituse: „Tegelikku müra mõju ei avalikustatud, sest ilmselt oli vaja jätta ajakirjanikele mulje, et planeeritav müra on normikohane“.

Kuna müra uuriti modelleerimise teel ja füüsilisi laskmisi uute relvadega toimunud ei ole, siis ei saa MTÜ sõnul uuringu tulemusi usaldada.

Samuti väidab MTÜ, et uuringu alusandmed olid valed ja võrdlused asjakohatud: „Ja väideti, et müra ei ületa norme. Kui inimesed hakkasid küsima, siis ikka selgus, et seda väita ei saa ja tegelikku maksimaalset müraolukorra joonist rahvale ei näidatagi.“

Facebooki andmetel on postitust jagatud 86 korral ning vaatamisi on sellel umbes 8000.

MTÜ Meie Nursipalu Facebooki postitus

Faktid

  • RKIK-i tellimusel valminud mürauuringud Nursipalu harjutusvälja hetkeolukorrast ning olukorrast pärast harjutusvälja laiendust on kättesaadavad RKIK-i kodulehel.

  • Müra modelleerimine on ainus viis hinnata potentsiaalset müra sellisel alal, mida veel ei eksisteeri. Ka Nursipalu harjutusvälja laiendus kuulub selliste hulka.

  • Müraolukorra joonised on samuti kõigile kättesaadavad RKIK-i kodulehel.

  • Lähteandmed, mida uuringuks on kasutatud, on korrektsed.

Uuringud on avalikud

Esiteks ei vasta tõele väide, et „tegelikku müra mõju ei avalikustatud“ või et „maksimaalse müraolukorra joonist rahvale ei näidatagi“.

Nursipalu harjutusvälja 2023. aasta olukorra mürauuring ja Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuring ning neid võrdlev töö ja kaasuvad kaardid on kõigile kättesaadavad RKIK-i kodulehel teisipäeva hommikust. Uuringuga tutvumiseks tuleb kerida lehekülje lõppu, kus on kirjas „Nursipalu laiendusega seotud mürauuring“.

Miks ei näidatud mürakaarte esmaspäeval toimunud koosolekul?

Mis puutub sellesse, et „materjale rahvale ei näidatud“ või „ei näidatud jooniseid suure müra mõjust“, siis esmaspäevasel mürauuringute tutvustamisel näidati põhilisi mürauuringu kaarte, aga mitte kõiki.

RKIK-i pressiesindaja Krismar Rosin põhjendab seda kaartide mahuga: „Selle uuringu raames on erinevaid kaarte, mis kõik näitavad iseseisvalt olulisi andmeid, 63. Kõikide kaartidega saab tutvuda meie kodulehel. Üksikutest kaartidest olulisem oli selle pooleteise tunni jooksul välja tuua kokkuvõtted saadud tulemusest, mida Akukoni esindaja ka tegi.“

MTÜ Meie Nursipalu kirjutab, et mürakaarte ei näidatud „sest ilmselt oli vaja jätta ajakirjanikele mulje, et planeeritav müra on normikohane“ ja „väideti, et müra ei ületa norme. Kui inimesed hakkasid küsima, siis ikka selgus, et seda väita ei saa“.

Need väited ei vasta samuti tõele.

Esmaspäevasel uuringutulemuste tutvustamisel tõi uuringu koostanud ettevõtte Akukon esindaja Ingrid Leemet selgelt välja, et kui 2023. aastal jäid müratasemed normide piiresse, siis harjutusvälja laiendamise plaanidega on müra normtasemed teatud kohtades ja hetkedel ületatud.

Väljavõte Leemeti esitlusest esmaspäeval: „Kui me räägime suurima laskude arvuga harjutuspäevast ja suurima helivõimsusega relva maksimaalse laskude arvuga harjutuspäevast, siis Nursipalu arendusplaanide järgselt on see normtase ületatud lähimate eluhoonete juures.“

Kõigi nimetatud tulemuste, ka nendega, kus müratasemed võivad ületada norme, on kõigil huvilistel võimalik tutvuda uuringus.

Kas müra modelleerimine annab reaalse pildi olukorrast?

Uuringu koostanud Akukon on Soomes ja Eestis tegutsev konsultatsiooniettevõte, mille müramõõtmised on akrediteeritud Eestis, Soomes, Lätis ja Leedus. Akukon viis mürauuringud läbi modelleerimise teel.

Sellele juhtis uuringutulemuste tutvustamise üritusel tähelepanu Akukoni esindaja Ingrid Leemet: „Need [uuringud] on tehtud arvutuste teel. Selle töö raames ühtegi mõõtmist tehtud ei ole. Keskkonnamüras peetakse arvutisi peamiseks töövahendiks. Kui on head lähteandmed, siis need on usaldusväärsemad kui mõõtmised.“

Faktikontroll küsis modelleerimise meetodi kohta hinnangut Tartu Ülikooli geoinformaatika professor Evelyn Uuemaalt.

„Mürauuringu puhul sellisel alal eriti teisi variante ei ole [kui modelleerimine], sest inimene ei jõua füüsiliselt sellist ala läbi käia ja mõõtmist igas punktis teostada. Modelleerimisega saab suure ala katta kõige efektiivsemalt,“ ütles Uuemaa.

Ta lisas, et modelleerimine on ainus lahendus, kui me räägime „siis kui“ olukordadest nagu Nursipalu, kus on tegemist laiendusplaaniga. Teisisõnu ala ja koormusega, mida veel ei eksisteeri.

Kas füüsiline laskmine 155mm kaliibriga relvast (K-9), mida Nursipalus veel lastud ei ole, oleks vajalik, et saada paremat ülevaadet potentsiaalsest müraolukorrast? Uuemaa sõnul võib see olla vajalik vaid kohalike meelerahuks, sest inimestel võib olla raske usaldada matemaatilist mudelit.

„Laskmist on kerge korralda, see ei olegi keeruline, aga keegi peab seda müra nendes kohtades mõõtma samaaegselt ja see on kulukas,“ sõnas Uuemaa.

Lisaks rääkis Uuemaa, et müra sõltub väga palju ilmast. Näiteks levib müra väga hästi tuulevaiksel ja jahedamal õhtupoolikul, samas võib tuul ja puude liikumine summutada müra täielikult. „Rolli mängivad nii paljud erinevad faktorid, et tegelikult ei pruugi ühekordne laskmine ikkagi mitte midagi näidata,“ ütles Uuemaa.

Seega annab müra mudeldamine kõige parema ülevaate müra olukorrast pikemal perioodil. Mudeldamise meetod arvestab relva maksimaalset võimalikku müraemissiooni samaaegselt erinevates paikades, samuti maastiku eripärasid ja müralevikuks soodsaid ilmaolusid. Müra mudeldamine on ka ainus võimalus olukorras, kus reaalselt müra veel ei eksisteeri. Seega väited sellest, et müra mudeldamine ei peegelda reaalset olukorda, ei vasta tõele.

Lähteandmed on täpsed

MTÜ Meie Nursipalu väidab postituses, et Akukoni kasutatud lähteandmed on valed ja asjakohatud, kuna andmete sisendi andis uurijale RKIK ise.

Lähteandmed on tõepoolest olulised, sest Leemeti ja Uuemaa sõnul on mudel täpselt nii hea kui on sellesse sisendatud parameetrid. Mudelarvutustel põhineva mürataseme mõõtmise puhul konkreetses asukohas on seega tähtsaimaks osaks lähteandmete täpsus ja asjakohasus.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuringuga on soovitud teada saada, kui kaugele ja kui tugevalt harjutusväljal praegu kasutuses olevate ja tulevikus kasutusele tulevatest relvadest tehtud laskude ja nende tabamuste heli jõuab. Selle arvutamiseks või mudeldamiseks on esimene parameeter müraallikas ehk relva müraemissioon. Nagu mainitud, ei ole konkreetse uuringu raames tehtud eraldi laskmisi.

Relva müraemissiooni andmed on võetud andmebaasidest, mida taoliste uuringute raames rahvusvaheliselt kasutatakse. Need andmed lasevad hinnata ühest lasust tekkinud müra tugevust temast erinevates suundades. Nursipalus praegu ja tulevikus kasutatavate relvade müraheide on väljatoodud ka uuringu dokumentides.

Näide arvutustes kasutatud liikursuurtükk K-9 emissiooniandmetest

Leemet selgitab: „Iga relv on erinev, ta erineb oma sageduse, helitaseme ja suundumuse osas. Üldjuhul kui lastakse, siis suurem müra läheb sinna poole kuhu lastakse, aga on ka neid relvi, kus müra läheb tegelikult tahapoole. See on relviti erinev. Seetõttu on oluline teha hästi heades tingimustes relva müraemissiooni mõõtmisi. Kui meil on olemas need head andmed, siis need võib panna mudelarvutustes erinevatesse kohtadesse ja me saame nende põhjal teada müraleviku.“

Lisaks relva müraemissioonile on oluline teada kasutuskoormust. Kasutuskoormusena peetakse silmas relva asukohta, laskekõrgust, lõhkeaine kogust ja sihtmärgi asukohta. Kasutuskoormuse andmete abil saab arvutada näiteks ühe päeva mürataset. Samas mõjutab näiteks laskekõrgus ka väga otseselt üksiku lasu mürataset ja laskekõrguse muutmist saab kasutada müra leviku leevendusmeetmena. Leemet: „Mida kõrgemal on müraallikas, seda kaugemale ta levib. Kui me võrdlesime seda olukorda [laskekõrguse vähendamist] tavapärase olukorraga, siis liikursuurtüki puhul vähenesid tasemed 1–2 detsibelli, miinipilduja puhul 2–3 detsibelli.“

Need andmed edastas uuringu teostajale RKIK ning need on olemas uuringu dokumentides.

Kolmas parameeter, mis valemisse pannakse, on heli leviku tingimused. Heli leviku suurust ja tugevust mõjutavad pinnad ja takistused. Näiteks peegeldub heli kõvadelt pindadelt nagu vesi või asfalt, samas on heli peegeldumine väiksem pehmetel pindadel nagu alustaimestikuga mets või liiv. Valemis kasutatud maastikumudeli kaardistamise jaoks vajalikud andmed võttis Akukon Maa-ameti 2023. aasta geoportaalist, mis kõrvutati RKIK-i joonisega harjutusvälja laiendamise plaaniga.

Seega võtavad Akukoni koostatud müramudelid arvesse relva müraemissiooni väärtusi, maapinna omadusi ja müra levikut takistavaid või soodustavaid tegureid.

Nimetatud andmete mudeldamiseks kasutatakse rahvusvaheliselt kokkulepitud müra arvutamise metoodikat ja tarkvara, mis laseb mudelda konkreetseid objekte või maa-alasid mõjutavat müra. Mudeli lähteandmeid ning mudeli arvutamismetoodikat arvestades on Akukon loonud mürakaardid. Mürakaardid on loodud nii üksikutest mürasündmustest, ehk üksikutest laskudest kui müratasemest ühel harjutuspäeval. Kasutatud andmete ja tulemustega on võimalik kõigil iseseisvalt tutvuda ja hinnata nende täpsust ja mõju.

Seega ei vasta tõele väide, et uuringu alusandmed on olnud „asjakohatud“.

Eelmisel aastal rääkisime ka oma podcastis Nursipalu ümber keerlevast valeinfost.

Otsus: osaliselt vale. RKIK-i tellitud ja ettevõtte Akukon koostatud mürauuringud, koos mürakaartide ja tulemuste selgitustega on avalikud ja kättesaadavad RKIK-i kodulehel. Lähteandmed ja metoodika, mida uuringuks kasutati on põhjendatud ja samuti nähtavad uuringu dokumentides.