Marko Mihkelson: riigikaitse juhtimises on muutuste aeg, ka poliitilisel tasandil

Viimastel päevadel avalikkuses lahvatanud riigikaitseskandaal teeb mind murelikuks.

Niisamuti ka siin-seal leviv mõistmatus, et me ei ela enam rahu ajal, Euroopas käib sõda. Venemaa tahab hävitada 40 miljoni elanikuga Ukrainat ja see ei ole kõik. Venemaa juhtide eesmärk on muuta kogu maailmakorda ja seda katsetades ei ole ta üksi. Suure autoritaarse vennana on tema selja taga Hiina, kelle kasusaamise eesmärgid on veelgi tõsisemad ja kaugeleulatuvamad. Lisaks Hiinale ja Venemaale on Lääne-vastases globaalses konfliktis tiibrünnakutel abiks ka Põhja-Korea ja Iraan. USA juhitud maailmakorra muutmiseks tuleb Venemaal rünnata NATOt. Kui Ukraina ei pea vastu ja NATO poliitilis-sõjaline heidutus näivad ebausutavana, siis Venemaa ründab. Pole saladus, et Venemaa üks võimalikke rünnakusuundi on just nimelt Balti riigid.

Venemaa väsimatu agressioonisõda Ukraina vastu, nende sõjatööstuse mahtude arvestatav kasv ja kõige tipuks kogu Venemaa režiimi fašistlik Lääne-vastane olemus kinnitavad, et meie julgeolekut varitseb kõige tõsisem oht alates 1939. aastast. Erinevalt Teise maailmasõja eelsest ajast on Eestil praegu küll tugevad liitlased ja ning meie ühiskond on eesrindlik demokraatia. Soome ja Rootsi liitumine NATOga oli meile suurepärane uudis. Samas on selge, et Eesti kaitsmine algab ikkagi meist endist.