ARVUSTUS | „Haihtuv Tallinn“ viib avastusretkele pealinna unustatud nurkadesse

VAT teatri rännaklavastus „Haihtuv Tallinn“ kutsub publikut kaasa mõtlema tallinlast ümbritseva ruumi üle. Kus saaks linnas olla, et oma üksiku hundi unelmaid vahelduseks välja elada?

Meenutan lapsepõlves kuuldud lugu Ülemiste vanakesest, kes kord, kui Tallinn viimaks valmis saab, selle üle ujutab. Väikese lapsena oli see lugu niivõrd hirmus, et iga kord, kui Ülemiste järvest mööda sõitsin, palusin mõttes vanakest, et Tallinn ikka tõesti kunagi valmis ei saaks. Viimastel aastatel on hirmudest asi kaugel, Tallinn muudkui kerkib ja kasvab, ehitustöödele ei näi lõppu tulemas. Pealinnana on Tallinn pidevalt kerkiv, muutuv ja uuenev.

Kuivõrd pealkiri viitab Tallinna haihtumisele, siis lavastuse fookus on suunatud Tallinna tühimikele – tühermaadele, nagu neid lavastuses nimetatakse. Niisiis, kuigi pealkiri „Haihtuv Tallinn“ võib algul tekitada pisut segadust, julgen pakkuda, et Tallinna kasvamisega on käsikäes käinud ka tundmus, et pideva arengu käigus midagi hääbub või haihtub linnatunnetuses. Põimides kaht huvitavat lavastamisvõtet – tehnoloogilist teatrit ja rännaklavastust –, kutsutakse teatrikülastaja avastama Tallinna linnas haihtuvaid paike, telefon näpus.