Andres Kollist oma viimasest pikemast jutuajamisest Hagi Šeiniga: ta lootis, et aega veel on

Hagi Šein oli üks nendest tõelistest eesti meestest, kelle rahvus tuleb kuidagi siis rohkem meelde, kui kõike koos ja korraga vaatad.

Hagi oli üks nendest tõelistest eesti meestest, kelle rahvus tuleb kuidagi siis rohkem meelde, kui kõige üle kokku ja korraga vaatad. Ei Eri Klasi ega Hagi Šeini puhul ei tulnud nende rahvus kohe mingil viisil ette. Mitte selles mõttes, et tuli ette ja takistuseks. Sedasi, et sellele ei tulnud pähe mõeldagi.

Nad mõlemad olid rohkem eestlased kui nii mõnigi, ütleme siis päriseestlane. Väga loomulik, et Eri oli rahvuskultuuri fondi juht ja Hagi rahvusliku, Eesti televisiooni oma. Erakordselt suure rahvusliku, eestlust hoidva tähendusega asutused mõlemad. Aga mitte vaid amet. Asi oli palju sügavam. On inimesi, kelle puhul tajud, et tegu on Eesti patrioodiga. Inimesega, kellel Eesti südames ja kes tegutseb sedasi, et pole kahtlustki, see mees ajab õiget asja. Ja just sellised nad olid, kaks Eesti juuti.