Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks toonitab, et kõigepealt peaks mõtlema, kas on soov äri päris ära lõpetada. Kui räägime olukorrast, kus on makseraskused, siis tuleb kõigepealt mõelda, kas need on ületatavad. Kui lootus on säilinud, siis tasub alati oma võtmevõlausaldajatega läbi rääkida ja ehk leitakse hea lahendus. Seda võib ka kohtuväliseks saneerimiseks nimetada.

Kui läbirääkimised võlausaldajatega tulemust ei too, saab pöörduda kohtu poole. Kohtul on kõigepealt võimalus välja pakkuda saneerimismenetlus, mida peab ühing ise tahtma. Saneerimisnõustaja abiga vaadatakse üle tegevusplaan ja otsustatakse, kas see õnnestub ellu viia. Saneerimiskava kohtusse viies peab ettevõttel ressurssi jätkuma, sest kohustused sel ajal ei peatu.

Kui aga ühingul on ikkagi juba maksejõuetus, terendab pankrott. Juristide keeles pole pankrott maksejõuetus ise, vaid juba kohtu poolt välja kuulutatud seisund, millele peab eelnema ühingupoolne pankrotiavaldus. Kui ühing siiski oma maksejõuetust tunnistades pankrotiavaldust esitanud pole, on see võimalik esitada ka võlausaldajal.

Oluline on meelde jätta, et pankrot ei ole häbiasi, vaid majanduselu lahutamatu osa. Millised on siiski võimalused, kui ärimudel enam ei tööta ja kuidas jõuda lahendusteni, kuula juba saatest.

Kai Härmand, Kersti Kerstna-Vaks ja Andres Hermet

Jaga
Kommentaarid