RAAMATUBLOGI | Kust, pagan, võtab Soome nii palju häid, kõvasti üle keskmise krimikirjanikke?

A.M. Ollikainen, „Kiik“, tõlkinud Evelin Banhard, Varrak, 302 lk.

Kust, pagan, võtab Soome niipalju häid, kõvasti üle keskmise, krimikirjanikke? Või õigemini kirjanikke, sest Aki Ollikaineni teemadering on märksa laiem. Ta kirjutas auhinnatud lühiromaani „Nälja-aasta“ karmidest ennemuistsetest aegadest, loo inimsaatustest – „Must muinasjutt“ – siis suurepärase biograafia Eesti verd hokimängijast Siim Liivikust „Fuck you, Liivik“ ning nüüd siis krimkad.

Krimiromaanide puhul eesnime asemel initsiaale A.M. kasutav Ollikainen sai kõvasti kiitust juba esimese looga „Konteiner“, kus ta paljastab Soome rikkurite eetilisi või pigem „eetilisi“ tõekspidamisi ja toob välja oma rahva minevikupatud.

Ollikaineni krimkade peategelane on politseikomissar Paula Pihlaja, keerulise lapsepõlvega üksik naisterahvas, tõhus töös, kuid eraelus rabe. Esimeses raamatus ei kirjutata teda liiga põhjalikult lahti, sest, nagu ikka, peab lugeja peapersooni ja tema kolleegide ellu sulanduma ajapikku. „Kiik“ avab Paula traagilist minevikku palju enam, tehes ta lugejale väga lähedaseks, kuid paljutki jääb veel varju ja jõuab valguse kätte ehk järgmistes romaanides – kuidas kujunevad suhted hüljatud pojaga, kes teda Tallinnas ootab...

Just tegelaste värvikas palett on Ollikaineni lugude jõud – Paulale lisaks ta tragikoomiline kolleeg Renko, kes on kõiges koba ja eneses pettunud, kuid samas sitke ja järjekindel, millest on piisav, et tegusid teha. Või siis üks tapetutest, megakuulus mägironija Otto Paljakka, kes oli inimesena väga kaugel ema Teresast ning tema kaasteelised polnud samuti patust puhtad.

Esimene poodu oli vanem daam, haiguse tõttu niigi minemas, aga surm polnud vabatahtlik – ta justkui kõõlunud kiigel, kuid vajunud valele poole. Ja siis Paljakka, rahvussangar, ning taas kiikumine valguse ja varju piiril enne teistpoolsusse siirdumist. Ja siis ka...

Ühesõnaga väga hea raamat ning lõpeks ei oskagi öelda, mis rohkem paelus, kas krimka kui selline või tegelased, kellest enamuse elu kulgeb edasi, aga kuhu?