Hittlavastust „Kotka tee taeva all“ mängitakse ka järgmisel suvel
Saueaugu teatritalus etendunud lavastust „Kotka tee taeva all“ mängitakse suure publikuhuvi tõttu ka kolmandal suvehooajal, 2025. aasta 2.-6. juulil, ütles teatritalu peremees Margus Kasterpalu.
Kõik „Kotka tee taeva all“ 2023. ja 2024. aastal kavas olnud etendused olid välja müüdud. „Lisasime sellel suvel kolm lisaetendust varem planeeritule, kuid ikka oli palju küsijaid, et kas ikka mahuks või saaks kuidagi veel. Ja et ka lavastaja ja trupp olid seda meelt, et jah, muidugi teeme veel, siis sündiski ühine otsus jätkata järgmisel suvel selle paljusid puudutanud lavastuse mängimist,“ selgitas Kasterpalu.
Lavastuse eest pälvisid 2024. aastal teatriauhindade nominatsioonid Grete Jürgenson naispeaosatäitjana, Priit Põldma algupärase dramaturgia eest ning Andres Mähar võitis meespeaosatäitja auhinna.
Teatrikriitik Pille-Riin Purje on kirjutanud: „Püüd, tahe, oskus mõista. Põldma lavastus kinnitab mu usku: kuuldused psühholoogilise teatri surmast on tugevasti liialdatud. „Kotka tee ..“ on ju psühholoogiline realism selle parimas tähenduses, tänapäevase kujundikeelega laetud. Näitlejate kvartett, kel luua kaheksa rolli pluss sama tegelane eri elueas, on kammerlikus, intiimses mängulaadis tundlik. Nii kuristiksügav isiklikkus saab sündida üksnes usalduse kaudu.“ (Sirp, 14.07.2023)
Lavastus on lugu lähedusest ja kaugusest ning suurest igatsusest. Üks isa läks kodunt ära. Lapsed jäid teda ootama. Isa läks, et teha tööd, et teenida elatist, et aidata perekond paremale järjele. Aga ennekõike läks ta, et näha seda, mida kodus olles ei näe. Avarust. Suurt avarust. Nii suurt, et sel pole isegi nime. See, mida ta nägi, sai luuletusteks ja juttudeks.
Saueaugu teatritalu ime
Publiku ja lavastuse tegijate tagasiside põhjal on oluline tähendus ka kohal, kus seda mängitakse. Aasta meespeaosatäitja auhinna pälvinud Andres Mähar on öelnud: „Saueaugul annavad selleks oma osa mängukoha fluidum ja fantastiline trupp. Ma lihtsalt nautisin iga laval viibitud hetke. Meile oli selles lavastuses tähtis teema – isata jäänud laste tohutu traagika, igatsus, millest see tükk räägibki. Igatsus kättesaamatu järele, mida ei leidugi reaalsuses, aga mis on olemas kujutluspildis.“ (Eesti Päevaleht 27.04.2024)
Lavastaja Priit Põldma ütles, et: „Siin saavad inimesed omaks. Nad käituvad nagu külalised, mitte nagu teatripublik.“ (Maaleht, 10.07.2023) ning Grete Jürgenson vastas sellel kevadel vastuseks küsimusele, et mis Saueaugul teatritegemise eriliseks teeb: „Imeliseks. Sa oledki kogu aeg kohal, igas tähenduses. Sa ei lähe proovi, sa ei tule proovist, sa ei lähe etendusele, sa oled seal. See sobib mulle väga-väga.“ (Maaleht 26.05.2024)
