ARVUSTUS | Isad ja pojad nii elus kui ka laval. Sekka ka seniilne vanaisa

„Isasid ja poegi“ vaadates tekkis tunne, et just see ongi huumor, mida eestlased tunnetavad, mis just meid naerma ajab.

Laulusõnad, mille on kuulsaks laulnud nii Uno Loop kui ka ansambel Noorkuu ütlevad nii: „Kui ei oleks isasid ja kui ei oleks poegi, kui ei oleks vahel veidi vallatust. Ja kui ei oleks emasid, kes meil moraali loeksid, siis ei oleks õnne ega armastust!“

Paistab, et perekond Murulauk ongi just sellises olukorras, kus emasid justkui enam polekski. Vanaisa Evald (Egon Nuter) on lesk. Ema surma-aastapäevaks tulevad lapsepõlvekoju kadunukese soovi austamiseks (korra aastas ühisfoto tegemine) pojad Sulev (Hannes Kaljujärv) ja Riho (Indrek Taalmaa). Sulev tuleb koos poja Märteni (Rasmus Kaljujärv) ja Riho oma poja Reneega (Leonhard Sass Taalmaa). Sulevi ja Riho on nende naised maha jätnud. Juba keskeale lähenev Märten on küll nii mõnegi pruudiga edutult suhet arendada proovinud, alles ülikoolis tudeeriv Renee pole veel naistega sekeldamisele aega jõudnud pühendada – tema elus on esikohal kunst.