Videol ning piltides, mida Facebookis jagatakse on kaks klaasi – ühele on juurde lisatud silt Kohta-Järve ning teisele Tartu. Autori väitel on tegu kraaniveega. Videos kasutatakse masinat , millele on kirjutatud „water electrolyzer“, ehk vee elektrolüsaator. Kui agregaat pannakse tööle, hakkab vee värv muutuma ja tekib sade. Vahepeal küsib isik kaamera taga kõrval olevalt inimeselt, kas ta ikka tõi Tartu vett, millele vastatakse „absoluutselt“. Kohtla-Järve sildiga klaasis olev vesi muutub mustjaks ning Tartu oma raudjas pruuniks. Vee värvi muutumisel sõnab video tegija: „Näete, mis toimub!“.

Isik üritab videos ka magneti abil demonstreerida, et vesi on raskemetalli täis. Magnet reageerib selgelt hoopis metallplaatidega seadeldisele endale. Silmnähtavat reaktsiooni ei toimu, kuigi autor lubab, et kindlasti midagi juhtub.

Kui kõrval viibiv isik kommenteerib, et ehk nähtub veeklaasist „tavaline sete“, vastab filmija: „Ei ole! See on raskemetall, mis siin on ja see ei ole mitte rooste!“ Tekib vaidlus. Filmija väidab, et vesi sisaldab „grafiindioksiidi“ (sellist ainet pole olemas).

Videot ja pilte on Facebookis jagatud 240 korda ja selle originaalpostitusel on 57 kommentaari.

Kuvatõmmis Facebooki postitusest

Faktid

  • Videos kasutatava seadme elektroodid on pinge all ja seade on võhiku kätes üliohtlik.

  • Värvi muutuse vees tingib seade ise.

  • Kohtla-Järve ja Tartu kraanivee olukorda monitooritakse pidevalt ja kui ei ole vastupidiseid teateid on kraanivesi joogikõlbulik

Mõistmaks, mida videos tehakse, võttis faktikontrolli toimetus ühendust Tallinn Tehnikaülikooli keemia instituudiga. Anorgaanilise keemia professor Toomas Tamm hoiatas, et videos olev seade on ohtlik. „Isegi kui toitelüliti on väljalülitatud asendis, on 50 protsenti tõenäosus (sõltuvalt sellest, mis pidi on pistik pistikupesas), et metall-elektroodid on maa suhtes võrgupinge all. Sisselülitatud seadme elektroodid on kindlalt pinge all ja sellisena ülimalt ohtlikud,“ hoiatab professor Tamm võhikuid sellise seadme kasutamise eest.

„Elektrolüüsiga on võimalik näiteks lahutada vett vesinikuks ja hapnikuks, aga ka toota paljusid metalle ja muid aineid, kui elektrolüüsiks kasutatav lahus vajalikke lähteaineid sisaldab või seadme osad reaktsioonis osalevad,“ kirjeldab professor Tamm.

Võimalik on, et nähtava reaktsiooni kaasa toonud lähtematerjal pärineb masinalt endalt. Professor arvab, et just nimelt see videos toimubki.

Tamm selgitab, et töötamisel lahustub vähesel määral ka masina elektrood. „Seadme positiivne elektrood on rauast (Fe) ja negatiivne alumiiniumist (Al). Elektrolüüs genereerib lahusesse Fe2+ ioone, mis elektrivoolu ja õhuhapniku koosmõjul kiiresti muunduvad Fe3+ ioonideks, mis omakorda reageerivad hapniku ja veega, moodustades kollakaid või suuremas koguses tumepruune rauaühendeid,“ seletab professor. Kuigi elektroodi lahustuvus on nii väike, et kasutaja seda reeglina ei märka, piisab värvuse muutumiseks ka väikesest raua kogusest. „See protsess, kus elektrood vähesel määral vette lahustub, jätabki mulje, et värvus tekkis „saastatud“ vee tagajärjel,“ lõpetab professor Tamm.

Tartu linna ning Ülenurme ja Tõrvandi üldveevärgi eest kannab hoolt Tartu Veevärk AS. Kohtla-Järve üldveevärgiga tegeleb Järve Biopuhastus OÜ. Tartu Veevärgi ja Järve Biopuhastuse esindajad kinnitavad, et veekvaliteedi olukorda seiratakse pidevalt.. „Üks asi on see, mis me monitoorime igapäevaselt, aga meil on ka kohustus esitada tulemused nii Terviseametile kui Keskkonnaametile. Meil on erinevad kontrollpunktid tarbijakraanidest ja on veejaamadesse sissetulev vesi kui väljaminev vesi, nii et pidev seire on peal,“ selgitab veekvaliteedi kontrolli Tartu Veevärgi laborijuhataja Maigi Külm. Nii Järve Biopuhastuse esindaja Risto Pikver kui Tartu Veevärgi laborijuhataja kinnitavad, et raskemetalle kraanivees kindlasti ei ole.

Otsus: Vale. Videos kasutatav seade on ohtlik ning ei näita midagi veekvaliteedi kohta. Tartu linna ja Kohtla-Järve üldveevärgi vesi on joomiskõlbulik.