Soolise võrdõiguslikkuse volinik: naised on Eestis kõrgemalt haritud, aga vähesemate karjääriperspektiivide ja väiksema sissetulekuga

PÄEVA FOOKUS | Hiljuti ilmus Praxises uuring naiste ja meeste erinevatest võimalustest ja eeldusteks juhiks saada. Selle valguses küsisime ekspertidelt, miks on juhtivatel kohtadel nii vähe naisi, arvestades et naised on kõrgemalt haritud kui mehed?

„Kus on tõendid?“ küsiti mu käest ühel hiljutisel kohtumisel huvikaitse organisatsioonidega pärast seda, kui olin rääkinud Eesti tööturu soolisest jaotumisest ning sellega seotud soolisest palgalõhest, soolisest vägivallast ning naiste kõrgemast haridustasemest, kuid vähesemast esindatusest ühiskondlikes otsustusprotsessides.

Sõltumata sellest, kas sellised andmed lähevad kokku meie enda elukogemusega või ei, on oluline mõtestada lahti, mis võivad olla nende näitajate põhjuseks. Üheks teguriks on kahtlemata ka koduses sfääris tehtavad otsused, mis liiga sageli on kantud soolistest stereotüüpidest. Riik inimeste eraelu korraldamisse ei tohi sekkuda, kuid mõjutab seda siiski pere,- sotsiaal- ja tööturupoliitika kaudu. Meetmed neis poliitikavaldkondades mõjutavad kodus tehtavaid otsuseid (näiteks, kes ja kui kaua on vanemahüvitisega kodus vms).

EIGE on kindlaks teinud, et kuigi meeste osakaal lähedaste hooldamises ja hoolitsemises on oluliselt kasvanud, on suured erinevused selles, milliseid hooldusega seotud töid naised ja mehed kodus teevad.