Pirjo Turk: tööandjatele ei meeldi liialt enesekindlad naised, kes küsivad väga kõrget palka

Teadlased jõudsid mitmes eksperimendis tulemuseni, et naiskandidaate, kes soovisid paremat palka, hinnati vähem kui mehi, kes käitusid samamoodi. Seega sõltuvad naiste palga läbirääkimised ka värbajate soolisest kallutatusest, kuna jätkuvalt leidub suhtumist, et mees on leivateenija ehk pere ülalpidaja ja seetõttu on mehel justkui õigustus küsida kõrgemat palka.

Ene-Margit Tiidu intervjuus viidatud hariduslik lõhe naiste ja meeste vahel on igati asjakohane murekoht. Tõepoolest, kõrghariduse omandanute seas on vähemalt 30 aastat olnud Eestis rohkem naisi ja samuti on olnud noormeeste väljalangemine haridussüsteemist suur probleem.

Ka OECD 2022. aasta raportis toodi mõni aasta tagasi probleemina välja, et vaatamata naiste kõrgemale haridustasemele, on jätkuvalt naiste võimalused teenida kõrget palka meestest kehvemad. Seda on kinnitanud ka 2018. aasta Statistikaameti Eesti Tööjõu Uuringu andmed, mis näitavad, et selleks, et saada Eestis samasugust palka, kui keskharidusega mees, peab Eesti naisel olema kõrgharidus.