REPORTAAŽ | Kolhoosipidu tõi rahvamajja paarid, kes seal juba 50 aastat tagasi jalga keerutasid
(100)Puskarivõtmise asemel õunamahlapitsid, toidulaud nõukaajast kesisem ja estraadi kõrval kõlab regilaul. Selline on kolhoosipidu 2024. aastal.
Et tänavu on Lõuna-Eestis kultuuripealinna aasta, siis milliseid nostalgilisi, lähiminevikku jäävate okupatsioonikümnendikega seotud üritusi korraldada?
Ajalugu pole vabas ühiskonnas sobiv ümber kirjutada, kuigi mälestamist saab üritada takistada, nagu näeme Lihula ja Bellingshauseni monumendi näitel. Samuti ei ole kolhoosiaeg piisavalt kauge, et käsitleda seda ainult humoorika Sepa-Avandi sketšina ja pealegi katab „ENSV“ (aastatel 2010–2019 väldanud sari – toim) selle juba ära. (Eestlastelt röövitud maade kolhoosistamise alguseks peetakse 1947. aasta 6. septembrit, kui Saaremaal Sakla külas toimus Viktor Kingissepa nimelise kolhoosi esimene üldkoosolek.)
Tartu 2024 lahendas asja nii, et äsja renoveeritud Linda rahvamajas Kobela alevikus Võrumaal taastati kultuuripealinna ürituste raames üks nõukaaja nähtusi, millest inimestel on üldiselt helged mälestused. Maha peeti pika laua pidu.
