Singel „I.S.E.“ valmis koostöös Hyrr Innokent Vainola, Taavi-Peeter Liiva ning Tiit Liblikuga; looga soovib Marta Lotta anda edasi enesekindlust ja iseteadlikkust:

„Minu lugu „I.S.E.“ annab julgust enda eest seista ning saata pikalt need, kes meisse ei usu. Vahel võib jääda tuttavasse kohta toppama, kuna me ei julge endale paremat nõuda. Tahan panna inimesed ennast korraks tundma kui maailma nabad ning loobuma sellest, mis tagasi hoiab. Loo harmoonia ja meloodia leidsid endale kiirelt pesa, kuid sõnu kangutasime üsna kaua pliiatsist välja. Tahtsin, et loo temaatika annaks edasi enesekindlust, iseteadlikkust, samas ei olnud ma (laulusõnadega) varem kedagi nii tugevalt „rünnanud“. Mõtlesin inimestele, kes mulle kunagi on haiget teinud või ootama jätnud ning andsin neile teada, et mind enam väntsutada ei tasu!“ kirjeldas Marta Lotta enda uut singlit.

Marta Lotta esitleb uut lugu sel reedel kell 18 Tallinna bussijaamas toimuval avalikul kontserdil.

Oma muusikavaliku kohta ütleb Marta Lotta nii (kuulata saab ka siit):

Mac Miller, „Dang! (feat. Anderson .Paak)“

Anderson .Paak on üks mu viimaste aastate lemmikmuusikuid. Kõik, mis talt välja tuleb, olgu üksi, koostöös teiste artistidega, on mõnusalt kaasahaarav. Nagu keegi härra Chris laulu all kommenteeris: „Thank god we have Paak and Mac on a record together.“ Seda lugu kuulates tahaks osata rulaga sõita ja mööda linna ringi kruiisida.

Jacob Collier, „In Too Deep (feat. Kiana Ledé)“

Millegipärast tuli Collieri kolmanda albumi singlite avaldamisel enne „In Too Deepi“ originaali välja just akustiline versioon, mis mulle väga sügavale naha vahele puges. Salmi meloodia pentatoonikakäik on täielik maasikas ja ajukurdude kõdistaja.

Whitney Houston, „I’m Every Woman“

Originaalis Chaka Khani poolt esitatud lugu sai Whitney versioonis südantlõhestavalt ilusa intro juurde. See on absoluutne naiseks olemise hümn, mille järgi on võimatu mitte tantsida.

(Allolevalt YouTube’i lingilt saab järjest kuulata kogu muusikavalikut.)

Mari Jürjens, „Kaks kõverat puud“

Mari Jürjens (tollal veel Pokinen) oli 13-aastasele Martale inspiratsiooniks kitarriõppimisel. Hakkasin tema lugusid kuulates sõrmitsemist õppima ning peale laulma. „Kaks kõverat puud“ on ilus, õrn, igavikumaiguline lugu, millesse võiks äragi eksida.

Ella Fitzgerald, „Lullaby of Birdland“

Ella Fitzgerald on olnud minu suurim eeskuju džässlauluga tutvumisel. Mingi vahe võtsin tema soolosid palju maha, et siis neid kaasa üürata nagu suuri hitte. „Lullaby of Birdland“ on üks nunnumaid versioone tollest tuntud standardist ja džässiikaugele inimesele ka veidi pehmem maandumine Ella maailma.

Skee-Lo, „I Wish“

Hinges tunnen, et ma oleks väga hea hiphoppar. Reaalsuses peaks natuke veel harjutama. Aga selle loo peale tuleb gangsta jõnks juba sisse küll.

John Mayer, „I Don’t Trust Myself“

Minu esimeste armuvalude taustaks mängis John Mayeri „Continuumi“ album nii palju, et ka täna kuulates tuleb mõrumagus melanhoolia peale. Tänks, John.

KNOWER, „BUTTS T**TS MONEY“

Nüüd midagi eriti rämedat. Selle suve suur kurvastus oli, kui Rakvere Funkfestil esinema pidanud KNOWERi põhiliige Louis Cole tuuri katkestas. Mäu. Võibolla kohtume siis järgmisel korral.

Loyle Carner, Tom Misch, „Damselfly“

Tom Misch on artist, kes võiks muusikat tihemini välja anda. Ja Loyle Carner on üks minu lemmikräppareid. Kõik, mis nad on koos teinud, on suurt naudingut pakkunud.

maria kallastu, „PEACHES“

Maria on mu hea kursakaaslane Otsa kooli ajast. Igat tema uut release’i ootan pikisilmi ja fännan täiega. Fännake teie ka!