Siim Kabrits: Öördi raba taastamisel hukkus elujõuline mets. Ja edasi?

Lõppenud nädalal ületas uudiskünnise lugu Viljandimaalt, kus Öördi raba taastamise käigus on hukkunud ligi 50 hektarit metsa. Olukord, kus ühe looduskeskkonna taastamise nimel hävitatakse teine, tekitab arusaadavalt poleemikat, kuid turbarabade taastamisega seotud dilemmad sellega ei piirdu.

Head lahendust turbaalade taastamiseks otsib praegu kogu Euroopa. Kui meil pälvis tähelepanu metsastunud sooala, siis suuremad väljakutsed on seotud turbakaevandustega. Eestis katavad turbamaad umbes 23% kogu pindalast, kuid vaid umbes 6% neist aladest on jäänud majandustegevusest puutumata. Eesti on liitunud nii Ramsari konventsiooniga kui Euroopa Liidu kliimaeesmärkidega, mis seavad eesmärgiks nii soode elurikkuse taastamise kui turbakaevandamisest ning jääksoodest tekkiva CO2 emissiooni vähendamise.

Siht ja suund on selge, kuid mitte see, kuidas seatud eesmärkideni jõuda. Esimene suur dilemma peitub turbaalade käsitlusviisi muutuses – kui rabad on aastasadu olnud materiaalse ressursi allikaks, siis lähitulevikus muutuvad need süsiniku sidumise ressursiks. See olemuslik nihe, mis küll juba poliitikatesse sisse kirjutatud, tähendab küll võitu keskkonnaeesmärkides, kuid toob kaasa sotsiaalmajandusliku riive. Lihtsustatult on küsimus selles, milline tasakaal leitakse looduse ja inimese huvide vahel.