Eesti sotsiaalmeedias levib väide, et pornograafia põhjustab seksuaalvägivalla levikut ja kasvu ühiskonnas. Teadusuuringud seda ei kinnita. Aastakümnete jooksul on kvaliteetsed teadusuuringud näidanud, et seksuaalvägivalda pornograafia ei põhjusta ega võimenda.
Portaal Objektiiv avaldas 12. septembril tõlkeloo LifeSiteNewsi kolumnist Jonathon Van Mareni artiklist: „Pornograafia tuleks keelustada, kuna sellel on selge seos seksuaalvägivalla kasvuga“.
„LifeSiteNewsi kolumnist Jonathon Van Maren kirjutab, et isegi vasakpoolsed poliitikud seavad harva kahtluse alla tõsiasja, et laialt levinud digitaalse pornograafia kasutamine on söövitanud nagu hape läbi meie kollektiivse seksuaalkäitumise. Küsimus ei ole enam selles, kas pornograafia on ühiskonna jaoks halb, vaid selles, kuidas oleks kõige parem selle probleemiga tegeleda,“ kirjutab Objektiiv.
Artiklis väidetakse, et „pornograafia on süüdi vägistamiskultuuri levikus“; „on laialdaselt tõendatud, et pornograafia tarbimine soodustab seksuaalvägivalda“; „uuring uuringu järel kinnitab seost pornograafia ja agressiivse seksuaalkäitumise vahel“.
Artikli autor kutsub üles võtma vastu „drastilisemaid otsuseid: on aeg keelustada pornograafia“.
LifeSiteNews on Kanada konservatiivne abordivastane veebileht, mis on korduvalt levitanud valeinfot ja vandenõuteooriaid.
„Uuring uuringu järel laialdaselt tõendatud“
Objektiivi artiklis viidatud uuringud ei tõenda, et pornograafia põhjustab seksuaalvägivalla levikut.
„Uuring uuringu järel kinnitab seost pornograafia ja agressiivse seksuaalkäitumise vahel. Üks 2019. aasta seksuaalkäitumise uuring, mis vaatles vägivaldse pornograafia mõju 10. klassi keskkooliõpilastele, leidis, et teismelised poisid, kes seda tüüpi pornograafiaga kokku puutuvad (ning enamus nendest vaatab sellist materjali) ründavad kaks kuni kolm korda tõenäolisemalt tüdrukuid seksuaalselt,“ kirjutab Objektiiv.
Objektiiv viitab 2019. aasta Rostadi jt uuringule „Vägivaldse pornograafiaga kokkupuute ja teismeliste suhtevägivalla seos 10. klassi keskkooliõpilaste seas“.
Uuringu tulemused näitavad tõepoolest seost vägivaldse pornograafia vaatamise ja vägivaldsete suhete vahel, kuid uuringu autorid rõhutavad, et nad ei ole tuvastanud põhjuslikku seost kahe vahel. Uuring rõhutab, et vägivaldset pornograafiat saab pidada vägivaldsete suhete puhul potentsiaalseks riskiteguriks.
„Uuringutulemusi tuleks arvesse võtta selle piirangute kontekstis. Esiteks, kuna uuringu disain oli läbilõikeline, ei saa me teha järeldusi põhjusliku seose kohta vägivaldse pornograafiaga kokkupuute ja vägivaldsete suhete esinemise vahel. Seega pole selge, kas kokkupuude pornograafiaga suurendab noorte vägivaldsete suhete toimepanemise või ohvriks langemise ohtu või kas vägivaldsetes suhetes noortel on pornograafiaga kokkupuute oht,“ seisab Rostadi jt uuringu piirangute peatükis.
Autorid lisavad, et edaspidi on vaja täiendavat uurimist, et paremini mõista, kas vägivaldse pornograafiaga kokkupuute ja vägivaldsete suhete vahel on põhjuslik seos. Seega ei tõenda Objektiivi viidatud uuring, et pornograafia vaatamine suurendab vägivaldse seksuaalkäitumise esinemist. Samuti käsitleb uuring spetsiifiliselt vaid vägivaldset pornograafiat.
Ülejäänud väited, justkui „pornograafia tarbimine soodustab seksuaalvägivalda“, põhinevad poliitikute ja autorite arvamustel. Objektiiv tsiteerib LifeSiteNewsi kolumnisti Jonathon Van Marenit, USA vabariiklaste asepresidendikandidaati JD Vance’i ja Ühendkuningriigi töölispartei saadikut Tonia Antoniazzit.
Mida näitavad teadusuuringud tegelikult
Teadusuuringud ja meta-analüüsid ei näita pornograafia tarbimise ja seksuaalvägivalla esinemise vahel põhjuslikku seost. Üha rohkem uuringuid näitavad hoopis vastupidist trendi – pornograafia kättesaadavus on seotud vähenenud seksuaalvägivallaga ühiskonnas.
2023. aasta Mestre-Bachi jt uuringu „Pornograafia kasutamine ja vägivald: süstemaatiline ülevaade viimasest 20 aastast“ eesmärk oli uurida viimase 20 aasta teaduskirjandust, et mõista võimalikku seost pornograafia kasutamise ja vägivalla vahel. Kokku analüüsiti 56 asjakohast teadusuuringut.
Uuringu tulemused näitavad, et põhjuslik seos pornograafia tarbimise ja seksuaalvägivalla vahel ei ole tõendatud. „Erinevat tüüpi vägivalla ja pornograafia kasutamise seos nõuab täiendavat põhjalikku uurimistööd, et paremini mõista mõlema konstruktsiooni spetsiifilist seost,“ seisab uuringu järeldustes.
2020. aastal ilmus Fergusoni jt metaanalüüs „Pornograafia ja seksuaalne agressioon: kas metaanalüüs leiab seose?“. Uuringus analüüsiti pornograafia ja seksuaalse agressiooni vahelisi seoseid käsitlevaid eksperimentaalseid, korrelatsiooni- ja populatsiooniuuringuid alates 1970ndatest kuni tänapäevani.
Autorite sõnul on metodoloogilised nõrkused selles uurimisvaldkonnas väga levinud. Sellegipoolest ei viidanud analüüsitud tõendid sellele, et vägivalda mitte sisaldav pornograafia oleks seotud seksuaalse agressiooniga. Eriti nõrgad tõendid võimaliku seose kohta olid longituuduuringutes, mis autorite sõnul näitab pikaajaliste mõjude puudumist.
Ferguson jt järeldasid, et uuringud, mis lähtusid uurimiseetika- ja metoodika heast tavast, leidsid pornografia ja seksuaalvägivalla võimaliku seose kohta vähem tõendeid. Samas tsiteerimiskallutatusega uuringud, milles väljendus teadlaste ootuste mõju tulemustele, leidsid enamasti seoseid seksuaalvägivalla ja pornograafia tarbimise vahel. Teisisõnu kvaliteetsemad uuringud ei tõenda põhjuslikku seost kahe vahel, kuid kallutatud uuringud leiavad teatava üles seose enamasti kehva metoodikat kasutades.
Samas metaanalüüsis analüüsitud rahvastiku-uuringud näitasid, et pornograafia vabam kättesaadavus on seotud vähenenud seksuaalse agressiooniga elanikkonna tasandil.
Varasemas, 2009. aasta Ferguseni jt teadusuuringus „Pornograafia mõju vägistamisele ja seksuaalsetele rünnakule“ uuriti tõendeid pornograafia mõju kohta seksuaalsele agressioonile korrelatsiooni- ja eksperimentaalsetes uuringutes ning reaalses maailmas vägivaldsete kuritegude andmete abil.
Autorid järeldasid juba siis, et „on aeg loobuda hüpoteesist, et pornograafia aitab kaasa seksuaalste rünnakute suurenemisele“. Autorid kirjutavad, et olemasolevad andmed pornograafia tarbimise ja vägistamismäärade kohta USAs näivad välistavat põhjusliku seose.
„Võib isegi väita, et olemasolevad uuringud ning self-report meetodil esitatud ja ametlik statistika võivad anda tõendeid vastupidise mõju kohta; pornograafia kättesaadavuse suurenemine näib olevat seotud vägistamise vähenemisega,“ kirjutavad autorid.
2020. aastal ilmunud raamatus „Kompulsiivsed seksuaalkäitumised: psühhoseksuaalne ravijuhend klinitsistidele“ kirjutab sertifitseeritud psühholoog ja seksuoloog Silva Neves pikemalt levinud arvamustest ja müütidest, et pornograafia väidetavalt põhjustab või suurendab seksuaalkuritegevust. Neves rõhutab, et need arvamused ei leia teadusuuringutes kinnitust. Vastupidi, mitmed uuringud näitavad, et pornograafia kättesaadavuse ja seksuaalkuritegevuse vahel puudub positiivne seos või esineb isegi negatiivne korrelatsioon.
Neves toob välja järgmised teadusuuringud:
David Ley (2016) leidis, et piirkondades, kus pornograafia on kergemini kättesaadav, on seksuaalkuritegude arv madalam.
Berl Kutchinsky (1991) uuring näitas, et pornograafia legaliseerimine ja laiem kättesaadavus Lääne-Saksamaal ei toonud kaasa vägistamiste arvu kasvu.
Burtoni jt (2010) ning Dawsoni jt (2019) uuringud ei leidnud seost pornograafia tarbimise ja seksuaalse agressiivsuse vahel noorukite seas.
Mellor ja Duff (2019) leidsid, et seksuaalkurjategijatel on hoopis väiksem kokkupuude pornograafiaga võrreldes üldpopulatsiooniga.
Otsus: vale. Kvaliteetsed teadusuuringud näitavad, et pornograafia ei põhjusta ega võimenda seksuaalvägivalda ehk nende vahel pole leitud põhjuslikku seost.
