RAAMATUBLOGI: Kas ahvi on võimalik hüpnotiseerida mõrvariks?

Erle Stanley Gardner, „Irvitava gorilla juhtum“, tõlkinud Jana Linnard, Tänapäev, 272 lk.

Üldiselt Erle Stanley Gardner oma lugudes, kus advokaat Perry Mason oma abilistega kaitseb süütuid neidiseid, ei üllata aga mõnikord siiski. Nagu näiteks ses juhtumis.

Pea igas raamatus öeldakse, et mitte Maon ei jahi mõrvu, vaid mõrvad jahivad teda. No oli tal vaja oksjonil viie dollari eest osta väidetavalt enesetapu teinud Helen Cadmuse isiklikud asjad, mis sisaldas päevikut. Lihtsalt ostis ja kõik. Ja saanuks teha head äri, sest ühel hetkel pakutakse päeviku eest kordi ja kordi suuremat summat. Ent Masonit ei huvita raha, vaid tõde ja õigus ehk siis ta ihkab teada, kas noor daam hukkus õnnetuse või kellegi käe läbi.

Helen, muide, oli ekstsentrilise rikkuri Beljamin Addicksi sekretär ja too ekstsentriks tegi eksperimente gorilladega psühholoogilisi eksperimente. Ehk kas ahvi on võimalik hüpnotiseerida mõrvariks.

Ja hakkabki lugu kerima, lisandub fakte ja kummalist, Mason rühib edasi, jookseb omadega tupikusse, aga ronib sealt elegantselt välja nagu ikka. Ehk siis tavapärane Masoni stoori, vägagi loetav, ainult et on siis neid gorillasid, kes tekitavad pisut võõristust, sinna vaja? Inimesed on ehedamad.