„Kannan endaga kogu aeg paberinuga kaasas, juhuks kui mind mobiliseerima tullakse.“ Kuidas elavad Venemaa suurlinnad sõja ajal?

Vestlustest Venemaa suurlinnade elanikega selgub, et üldpildis pole elu eriti muutunud – restoranides käiakse ikka, luksuskaubad ostmata ei jää ja saab osta ikka kõike sama, mida enne, vahel ainult teise kaubamärgi alt. Ent on ka neid, kes enda kodumaad samamoodi ei näe.

Esmapilgul pole Venemaa suurtes linnades sõja tõttu palju muutunud. Moskvas Kremli müüri ääres või Peterburi Talvepalee ees liiguvad endiselt turistide massid. Jah, osa välismaa kaubamärkidest on Venemaalt lahkunud ning Kreml on neid proovinud millegagi asendada, aga üldiselt poed ja kohvikud töötavad ja rahvast on palju. Sõjale viitavad märgid linnapildis on eelkõige osa valitsushoonete peale pandud Z-tähed ning värbamisreklaamid, mis lubavad rohkelt raha neile, kes sõtta lähevad. Ent üldiselt saab Venemaa suurtes linnades elada nii, et sõda ei märkagi.

Seejuures ei võta enamik venelasi lääneriikide sanktsioone eriti tõsiselt, mis kajastub ka küsitlustes. Näiteks vastas 61% Levada keskuse küsitluses küsimusele, kas neid häirivad sanktsioonid, „mitte eriti“ või „üldse mitte“. Pool väljendas lausa arvamust, et lääne karistusmeetmed tugevdavad Venemaad ja soodustavad selle arengut.

Vladimir Putini režiim kasutas sissetungi Ukrainasse oma võimu tugevdamiseks Venemaal ja igasuguste eriarvamuste mahasurumiseks. Tõsi, ega neid ka enne 2022. aastal ülemäära palju polnud. Vene rahva valdavaks positsiooniks oli, on ja jääb pohhuism.