1957. aastal võttis Evi Tihemets kunstiüliõpilasena ette rännaku Lääne-Eesti rannikule ja saartele eesmärgiga otsida inspiratsiooni oma diplomitööks (August Kitzbergi „Libahundi“ illustratsioonid), mida ta tegi Eesti riiklikus kunstiinstituudis. Talle pakkusid eriti huvi vanade talu- ja rehielamute ahjukolded, mida ta talust tallu matkates jäädvustas. Reisil peetud päeviku esimesed read on dateeritud 13. augustil 1957: „Algus on hea. Kõik on hämaruses, vihma tibas veidi. Tahtsin sõita kell kuus, aga sattusin kella viiese bussi pääle. Mul on ükskõik – mida varem, seda parem.“ Valmis ridamisi pliiatsijoonistusi, millest valik on esitatud ka kõnealusel näitusel.