Sotsiaalmeedias levitatakse artiklit, kus väidetakse, et tuuleturbiinidel on laastav mõju keskkonnale pärast nende kasutusea lõppu. Artiklis ja postitustes esitatakse vananenud ja vale infot.
„Taaskasutamise innukuses on iroonia selles, et peamisi taastuvenergia allikaid ei saa oma eluea lõppedes ise taas kasutada,“ hoiatab Facebookis artiklit jaganud mees. Ta lisab: „Aastaks 2050 ennustatakse, et maailm peab igal aastal kõrvaldama kaks miljonit tonni tuuleturbiini labade jäätmeid. Suurbritannias ületab maht juba 100 000 tonni aastas…“.
Postituses jagatud artikkel refereerib Daily Mailis 2022 aasta veebruaris ilmunud artiklit. Artiklis kirjutatakse varemgi meediast läbi käinud probleemkohtadest, mis seostuvad tuulikute labade taaskasutamisega. Samas ei arvestata artiklis ega selle jagamistes uute tehnoloogiate ega sellega, et õiguslik raamistik nii Eestis kui Euroopa Liidu soosib jäätmete vähendamist.
Eestis on seatud eesmärgiks toota kogu tarbitava elektriga samas mahus taastuvenergiat 2030. aastaks. Sestap on tulevikku vaadates väga oluline küsimus, mis saab tuulikutest ja päikesepaneelidest pärast nende kasutuse lõppu. Mõlema eluiga jääb tänase tehnoloogia juures 25–30 aasta ringi, peale seda on tegemist jäätmetega, kirjutab Keskkonnaagentuur.
Väide, et taastuvenergia tootmisvahendeid ei saa pärast kasutusea lõppu taaskasutada, on vale ja vananenud. Tegelikkuses on nii tuulikute kui ka päikesepaneelide taaskasutamine kiiresti arenev valdkond, millesse investeeritakse üha enam.
Juba täna suudetakse kasutada 85–90% tuulikute materjalidest, sest tuulikute ehitamiseks kasutakse peamiselt, malmi, klaaskiudu, vaske, alumiiniumi ja vundamentides betooni. Kuid tuulikute labad on valmistatud komposiitmaterjalidest (peamiselt klaaskiud, süsinikkiud ja vaigud), mida on raske ja kulukas eraldada õigeks ringlussevõtuks.
Arendamisel on mitmeid uusi tehnoloogiaid tuulikute taaskasutamiseks. Need hõlmavad ümbertöötlemist, kus tuulikute osi kasutatakse uues funktsioonis, jahvatamist, kus komposiitmaterjale purustatakse pulbriks või kiududeks, ning keerukamaid keemilisi protsesse nagu solvolüüs ja pürolüüs. Veel plaanitakse näiteks Hispaanias kasutada tuulikujäätmeid teedeehitusel.
Kuigi praegu ei ole Eestis ega lähiriikides veel piisavat tuulikute käitlusvõimekust, on olukord kiiresti muutumas. Taanis plaanib ettevõte Continuum avada 2024. aasta lõpuks tuulikute labade töötlemise tehase Esbjergi linnas. Tehas suudab aastas töödelda 36 000 tonni materjali. Hispaanias ehitatakse samuti 2024. aastaks tööstuslik tuulikute labade ümbertöötlemise tehas. Soomes rajab Kuusakoski uue komposiitmaterjalide purustamise ja töötlemise tehase, mis hakkab töötlema muuhulgas tuulikute labadest pärit materjale. Tehas peaks tööd alustama 2025. aastal. Kaks tuulikute labasid ümber töötlevat tehast peaks 2030. aastaks tööd alustama Rootsis.
Lisaks tuulikute taaskasutamise arenemisele, areneb jõudsalt ka tuulikute tootmine. Tuuleturbiinide suurtootja GE teatas eelmise aasta alguses, et on tootnud maailma esimese 100% taaskasutatava tuuleturbiini prototüübi. LM Wind Power – GE taastuvenergia haru tütarettevõte. Siemens Gamesa on kasutamas RecyclableBlades tehnoloogiaga tuuleturbiine Saksamaal Kaskasi avamere tuulepargis.
Ka päikesepaneelide taaskasutamine areneb kiiresti. Nii Eurpoopa Liidus kui Eestis on neile kehtestatud laiendatud tootjavastutus. Kuigi Eestis vastavat tehnoloogiat praegu ei ole, tehakse koostööd teiste EL riikidega. Saksamaal, Hollandis ja Belgias on juba olemas spetsialiseerunud käitlustehased. Näiteks Saksamaal suudab Reiling GmbH toota päikesepaneelide ränist uuesti kristalliseeritud räni. Belgias asuv PV Cycle on saavutanud märkimisväärse edu, suutes päikesepaneelidest ringlusse võtta 86-95% materjalist.
Väide, et taastuvenergia allikad on saastavamad kui fossiilenergia allikad, on samuti eksitav. Kuigi ükski energiatootmisviis pole 100% „roheline“, on taastuvenergia tootmine keskkonna seisukohast oluliselt parem lahendus kui fossiilkütustel põhinev energiatootmine. Fossiilkütustel põhinevad elektrijaamad avaldavad keskkonnamõju nii ehitamisel, kasutusea jooksul kui ka demonteerimisel. Kõige suurem keskkonnamõju tuleb aga kütuste kaevandamisel, transportimisel, rafineerimisel ja lõpuks põletamisel. Seda tuleb teha pidevalt, iga päev, aastate ja aastakümnete kaupa. Selle protsessi käigus tekib hulgaliselt saasteaineid ja keskkonnakahjulikke jäätmeid. Seetõttu on taastuvenergia tootmise keskkonnajalajälg võrreldes fossiilenergeetikaga tühine.
Otsus: Vale. Taastuvenergia allikate taaskasutamine on tehnoloogiliselt võimalik ja kiiresti arenev valdkond. Kuigi praegu ei ole veel kõik lahendused täiuslikud, tehakse suuri investeeringuid ja edusamme, et muuta taastuvenergia tootmine veelgi keskkonnasõbralikumaks. Seega on vale väita, et taastuvenergia allikaid ei saa pärast nende eluea lõppu taaskasutada või et need on saastavamad kui fossiilkütused.
