Ajakirjandusteadlased: eetikakoodeks vajab värskendust ja nimede varjamine ei taga anonüümsust

PÄEVA FOOKUS | Eesti Päevalehe meediakriitika artiklis selgitati põhjuseid, miks ajakirjandus on vanemate hooldusõiguse vaidluste teemal hoidnud kajastustega tagasi. Ometi on see saanud palju vastukaja, et ajakirjandus toimib praegu valesti.

Praegu on ühe juhtumi detailid koos asjaosaliste nimedega olnud pikalt ja põhjalikult avalikud sotsiaalmeedias, aga ka mõnes ajakirjandusväljaandes, ning ajakirjanduse näilise anonüümsuse hoidmisel ei näi olevat sisulist põhjendust. Eesti Päevaleht palus teemat selgitada Tartu ülikooli ajakirjanduse professoril Halliki Harro-Loidil ja ajakirjandussotsioloogia teaduril Signe Ivaskil.

Nad selgitavad, et sotsiaalmeediasse tulevad inimesed meeleheites või mõnel muul põhjusel oma identiteediga. Inimesed loobuvad oma privaatsusest, jagades infot eri põhjustel.