Oma enam kui kahekümne aasta vanuse „Rändaja õhtulaulu“ uusversiooni kirjutamise kohta märgib Tüür, et „pidin sooritama ajarännaku ja kehastuma poole nooremaks iseendaks, kujundades keelpillide faktuuri vastavalt oma noorema mina eelistustele.“ Tüür lisab, et teose esimene versioon valmis õige pea pärast „Wallenbergi“ esietendust Dortmundis, „ja see asjaolu lisas kahtlemata oma nüansi muusikalise materjali valikule, sest pöördusin meloodilis-harmoonilises mõttes tagasi 1980ndatel käidud radadele.“

Kontserdi teine teos – Tüüri „Ärkamine“ – põhineb eesti luuletajate Ernst Enno, Juhan Liivi, Jaan Kaplinski, Doris Kareva sõnadel ning ladinakeelsetel tekstidel. „Seda helitööd kirjutades liikusin ma sügaval instinktide ja tajude tasandil, lasin tekstil moodustada meloodiakatkeid, kartmata seda, et kohati meenutavad nad eesti rahvaviise, gregooriuse koraale või midagi sellesarnast, mida omal ajal ansamblile In Spe tegin,“ räägib Tüür.

Rahvusvahelised arvustajad on Tüüri „Ärkamise“ puhul tõmmatud paralleele ameeriklaste John Adamsi ja Steve Reichiga, ning märkinud tugevat Eesti kooritraditsiooni, mis lükkab teost edasi nagu tuul purjelaeva purjedes. (Domini Clements, www.musicweb-international.com, 2012).

Erkki-Sven Tüür on mitme oma stiilimuutuse tagajärjel saavutanud äratuntavalt isikupärase helikeele ja välja arendanud omanäolise kompositsioonitehnika. Kontserdil teevad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester koos dirigent Tõnu Kaljustega kummarduse Erkki-Sven Tüürile, heliloojale, kes üle nelja aastakümne on kujundanud nii Eesti kui ka kogu maailma nüüdismuusika maastikku, kujunedes põlvkonna üheks tähelepanuväärseimaks heliloojaks.