RAAMATUBLOGI: Sagadi mõisahärra rahvusvahelise kuritöö ja hullumaja keerises. Mõistagi koos Annikvere mõisapreiliga
(1)
Sagadi mõisa muuseumijuht Ain Kütt jätkab tänuväärset tööd Eesti ajaloo tutvustamisel läbi krimisarja, kus detektiivi rollis on Sagadi mõisahärra Paul Alexander Eduard von Fock, koos südant põksuva paneva abilise, Annikvere mõisapreili Maria Juliana von Nottbeckiga, kes paraku kadus eelmises raamatus teadmata suunas.
On aasta 1830, kui Flensborgi linna justiitskolleegiumist varastatakse Taani Aafrika koloonia asevalitseja testament. Aga lugu ei pöördu rahvusvaheliseks, kui, siis kaude, vaid jääb ikka Eestimaa pinnale.
Tõsi, Sagadi pole seekord keskpunkt, vaid hoopis Avanduse mõisa, kus tegutseb vaimuhaigla. Nimelt leiab seal aset surmajuhtum, ja teinegi ning von Fockil palutakse asjas selgust saada.
Kütt tõdeb eessõnas, et kõik sündmused on ajaloolise tagapõhjata väljamõeldised, kuid osa tegelasi on reaalselt elanud inimesed, kuigi nende olemus, tegevus, käitumine ja iseloom on autori kujutluse vili. Samas on õhkkond autentne eht tollasele ajastule kohane ja nii mõnigi sündmus võetud elust enesest.
Seekord kujunev von Focki seiklus mõõga ja mantli looks, kus pauguvad püstolid ja välguvad külmrelvad. Aga las olla, teadmisi tuleb sellega juurde – näiteks, kuidas käisid toona duellid ja mida kõrgem võim neist arvas.
Aga jah, vaimuhaiglas on surmajuhtum. Aga kas vägivaldne? Von Fock üritab selles selgust saada, paigutades hullumajja Sagadi mõisavalitseja Gerhard Wagner ja isegi seal asja uurimas käies.
Nagu öeldud, peitub Küti krimilugude suurim väärtus toonasest ajastust tõepärase pildi avamises. Nagu näiteks arusaam naistest.
„Nagu professor Röschlaub (Andreas Röschlaub 1768 – 1835) veenvalt tõestas, on naiste ajumaht meeste omast numbritäpsusega väljendades 17,8 protsenti väiksem. Lisaks pole naiste aja loodud keerukaks mõtlemiseks, neil puudub analüüsivõime, nende järelduste tegemine põhineb emotsioonidel, mitte loogikal ja mis ehk kõige olulisem, nende vihareflektor ajus on oluliselt suurem meeste omast. Seega on naiste aju palju primitiivsem ja seetõttu on seda ka natuke lihtsam käivitada kui meeste oma, mis on palju enam arenenud, keerukam ja koosneb palju rohkematest tahkudest.“
Paraku on reaalsus veidi teistsugune – von Focki mõtlemisvõime jääb ilmselgelt alla preili von Nottbecki tarkusele, kes esindab ses krimiloos Scherlock Holmes’i, jättes Sagadi mõisahärra doktor Watsoni rolli.
