Carl Liles: Vene desinformatsiooni levitamine ei jätku ainult Moldovas ja Gruusias, vaid ka Balti riikides

Venemaa Moldovas ja Gruusias peetava hübriidsõja võtted tulenevad peamiselt ühest Moskva maailmavaate põhimõttest: „Need riigid on meie omad ja peaksid tegema, mida me käsime“.

Venemaa sekkumiskatsetel Moldovas ja Gruusias on mitmeid sarnaseid jooni nii vormis kui ka teostuses. Desinformatsioonikampaaniad ja valimistesse sekkumine on kaks meetodit Venemaa hübriidsõja strateegiast, mis hõlmavad ka diplomaatilist ja majanduslikku survet.

Nii Moldovas kui ka Gruusias on Venemaa kasutanud oma mõjuvõimu de facto lahku löönud riikide üle, et avaldada survet või kasutada neid läbirääkimiste käigus (nt Transnistria Moldovas ning Abhaasia ja Lõuna-Osseetia Gruusias).

Lisaks on Venemaa teinud kokkuleppeid kohalike eliitidega, et juhtida Venemaa-meelseid poliitilisi liikumisi riiklikes valimistes (nt Ilan Șor Moldovas ja Bidzina Ivanišvili Gruusias).

Venemaa Moldovas ja Gruusias peetava hübriidsõja võtted tulenevad peamiselt ühest Moskva maailmavaate põhimõttest: „Need riigid on meie omad ja peaksid tegema, mida me käsime“.

Pärast 2008. aasta Vene-Gruusia sõda rõhutas tollane Venemaa president Dmitri Medvedev Venemaa „privilegeeritud huvide“ õigust. Need huvid tähendavad sisuliselt Venemaa eelistatud positsiooni kujundada endiste Varssavi pakti riikide poliitikat, majandust ja ühiskonda. Alates 2008. aastast on Venemaa väited oma „privilegeeritud huvide“ kohta toonud kaasa üha rängemaid tagajärgi, mille ilmekaimaks näiteks on jätkuv sissetung Ukrainasse.