Teie ema Nutsa elab tänu teile justkui taas. 2016. ja 2018. aastal avastasite Gosfilmofondi sügavustest kaks tema kadunuks peetud linateost ning jäädvustasite seejärel enda ja ema suhte selles sügavalt liigutavas dokumentaalteoses. „Ema ja tütar ehk Pimedus pole kunagi täielik“ näitab, et teie ema on olnud te muusa kogu pika karjääri jooksul. Mis ajendas just praegu seda filmi looma? Mil määral toimisid need Gosfilmofondi leiud katalüsaatorina?