ARVUSTUS | Kehade ja mõtete põimumine utoopilises tervikus
Fine5 Tantsuteatri tantsulavastus „Siinsamas silmade taga“ viis vaataja rändama fantaasiamaailma, kus reeglipäratus ja utoopia olid segatud etendajate sisekaemustega.
Lavastus algas seina äärest, kus tantsijad sooritasid liikumisjadasid. Liikumised olid rütmilised ning kiired, kuid vaheldusid pausidega. Lavastust tutvustavast tekstist võib välja lugeda, et taustaks on võetud Carl Gustav Jungi sünkroonsuse teooria. See kõneleb nähtustest, mis loogiliselt võttes ei tohiks kokku käia, kuid juhuse tõttu on tekkinud justkui üleloomulik jõud, mis on kõik nii liikuma pannud, et tekib sünkroonsus. „Oled sa kogenud hetki, mil olid parajasti just ütlemas midagi, kui keegi teine selle välja ütles? Või jõudsid mõelda kellestki, kui ta sulle hetk hiljem helistas? Või oled kokku puutunud situatsioonidega, mis on varasemast kuidagi tuttavad, aga seletada ei oska?“ kirjeldavad lavastuse autorid. Juba avastseenis viidati sellele teooriale, kui tantsijate liikumiste jadad üksteisega justkui juhuslikult põimusid.
