AUTORIKÜLG | Piret Reiljan: lepime kokku, et ujumisriietes pesemine ei ole pesemine

Kuigi spaade hinnakirjad panevad üha enam ahhetama, armastab Eesti rahvas ikka meil levinud kehva suusailma saunade ja suplemisega mõnusamaks muuta või harrastab ujumist. Ja õigesti teeb. Kuid kahjuks kiputakse pahatihti unustama elementaarne viisakus – enese puhtaks pesemine enne basseine.

Kui tavapäraselt harutan uuriva ajakirjanikuna keerulisi skeeme, siis seekord tahan jagada hoopis argisemat tähelepanekut, mis mind iga kord mõnd spaad või ujulat külastades sisimas ohkama paneb. See on suure osa inimeste kummaline arusaam enese pesemisest enne ujulasse sisenemist. Ja kui seda juba kord märkama hakkad, võid ehk soovida, et poleks seda teinud.

Olen oma 6-aastase tütrega jõudnud spaasse. Sageli on spaas riietumisala meestel ja naistel ühine. See muudab perede elu mugavamaks, sest vanematel on lihtsam lapsi karjatada. Kuid sellisel üha populaarsemal lahendusel on ka pahupool: enamasti panevad külastajad juba riietumisalal selga ujumisriided, mida nad hiljem duširuumis pesemiseks seljast ära võtta ei viitsi või ei taha. Tõsi, sama harrastab osa inimesi ka eraldi riietusruumide puhul. Või siis tullakse ujumisriietes juba hotellitubadest, kus pakutakse mõnusaks äraolemiseks enamasti hommikumantleid.