Ivo Kruusamägi: vikipedistid ei salli viidete puudumist. Anonüümsed viideteta muudatused tühistatakse!

Vikipeedia ei ütle, kuidas asjad on, vaid kuidas nad teadaoleva info põhjal olema paistavad.

„Kuidas saab ühte entsüklopeediat ehitada, kui kõigil lubatakse sinna panustada? Vikipeedia ei saa nii olla ju usaldusväärne!“

Seesugune skepsis on olnud üldlevinud alates Vikipeedia sünnist. Samas ületab isegi eestikeelne versioon mahult sada korda siinseid trükientsüklopeediaid ning ingliskeelne võistleb mitmendat kümnendit edukalt kvaliteedilt maailma parimate teatmeteostega, ületades neid samal ajal mäekõrguselt mahult ja kasutatavuselt. Mis on siin pildil nihkes? Mõlemad seisukohad ei saa ju olla samaaegselt tõesed.

Järgnev artikkel on vastus ühelt poolt Toomas Alatalu hiljutisele kirjutisele, aga teisalt on sihiks katta laiemat auku teadmistes Vikipeedia ja selle toimimise kohta, sest eksiarvamused on sel teemal laialt levinud. Ka Eesti riigis püüeldakse järjest enam meediapädevuse arendamise poole, seda enam oleks tarvis mõista, kuidas informatsioon liigub. Kas siin saakski olla Vikipeediast paremat näidet, mis pakub lisaks info „tarbija vaatele“ võimalust kõigile teabe levitamise töös osaleda.

„Kõigi võimalus panustada“ ongi oma olemuselt raskesti mõistetav nähtus ja seda hoolimata asjaolust, et kõigil Eesti kodanikel võiks olla sellega mõningane isiklik kogemus. Elame ikkagi demokraatlikus riigis. Samas on demokraatia levikul olnud täpselt samad takistused, sest ühelt poolt eeldab demokraatia ühiskonnaliikmetelt teineteise usaldamist, mis pole kerge tekkima, ja teisalt nõuab see selle kontseptsiooni mõistmist ning aktiivset osalust. Kuidas seletada aga demokraatiat inimesele, kes seda näinud pole? Raske on usaldada asja, mida ei mõista.