FOTOD | Dokfoto Keskuses avati Venemaal ärakeelatud näitus ingerlastest
(3)Foto-ja videonäitus „Ingerlased - peidetud lood“ räägib visuaalselt põnevate, tundlike ja harivate lugude abil ingerisoomlaste ajaloost ja repressioonidest, mis on väikse rahvakillu oma asualadelt Peterburi ümbruses laiali pillutanud ja nähtamatuks hirmutanud. Tegemist on Eesti ja Soome koostöönäitusega.
Näitus põhineb suures osas ingerisoome ajakirjanike, isa ja tütre Lea ja Santeri Pakkaneni teekonnal oma juurte juurde, milles neid saatis inimõiguste teemadele keskendunud hinnatud soome tippfotograaf Meeri Koutaniemi. Koos reisisid nad Ingerimaal ja Venemaal endiste vangilaagrite asupaikades ja väljasaatmiskohtades ning materjali põhjal valmis näitus 2020. aastal Soome rahvusmuuseumis.
Juhan Kuusi Dokfoto Keskuse näitus kasutab osalt sama materjali, kuid sisaldab rohkelt ka varem avaldamata töid. Spetsiaalselt avatava näituse jaoks on valminud videointervjuud Eestis elavate ingerisoomlastega, mis annavad ingerisoomlusele tänapäevase vaatenurga.
Eestis teatakse ingerisoomlaste kultuuri süstemaatilisest hävitamisest üsna vähe, sest kaks inimpõlve kestnud vaikimine on hävitanud palju teadmisi ka ingerlaste enda mälust. Ingerlaste lugu on aga osa ka siinsest ajaloost, mida võiks paremini tunda mõlemal pool Soome lahte. Seepärast toob Juhan Kuusi Dokfoto keskus ingerisoomlaste varjatud elulood ka siinsete vaatajate ette.
Peterburi ümbruses vanal Ingerimaal elab tänapäeval vaid umbes tuhat ingerisoomlast, enamik rahvast on paisatud laiali Soomes, Eestis ja Rootsis. Nõukogude Liidul peaaegu õnnestus ingerisoomlased kui rahvus hävitada, ent mitte lõplikult. Rahvuse tõttu löödi ingerisoomlastele NSV Liidus „kahjuliku elemendi“ pitser ning nad õppisid oma keelt ja juuri varjama sedavõrd, et isegi lastele ei õpetatud enam emakeelt. Hirm arreteerimiste, küüditamiste ja hukkamiste ees ning oma identiteedi varjamine on ingerisoomlaste ajaloo keskne osa. Kui viimaks sai oma lugu rääkida, kammitses endiselt sügavale sisimasse kaevunud hirm.
Venemaa agressioonisõda Ukrainas näitab, et Venemaa püüab jätkuvalt assimileerida, alistada ja hävitada väiksemaid rahvaid nii oma territooriumil kui ka naaberriigis. Venemaa poliitikat iseloomustab ilmekalt see, kuidas näitus Venemaal ära keelati. See pidi avatama Peterburis Rosfoto muuseumis oktoobris 2021. Kuu aega enne avamist, kui teosed olid juba Peterburi muuseumisse kohale toodud, näitus tühistati. Nad väitsid, et olid alles siis näituse tekstidega tutvunud. Vene meedias toodi näituse ärajätmise põhjuseks, et „näituse materjal moonutab ajaloolisi fakte“.
„See tunne, et kuulud gruppi, mida on üritatud hävitada, on ikka päris õõvastav,“ tõdes näituse jaoks antud intervjuus 22-aastane Sonja Nüganen, „aga siin ma olen. Oleme selle üle elanud – see ongi pika nina näitamine Stalinile.“
