KUULA | Kuidas said vandenõuteooriad populistide lemmikrelvaks?

Populistid kasutavad vandenõuteooriaid üha enam oma strateegiliste narratiividena. New Yorgi kaksiktornide „tegelike“ ründajate varjamine, lennukite keemiasabad, George Sorose „varivalitsus“, COVID-pandeemia esilekutsumine raha teenimiseks ja maailma juhtivad salaklubid – need on vaid jäämäe tipp vandenõuteooriate lõputus maailmas, mille abil võidetakse isegi valimisi. Miks inimesed usuvad vandenõuteooriaid ja kuidas nad meid mõjutavad?

Uues „Valeinfo: paljastatud!“ episoodis analüüsime vandenõuteooriate kiiret levikut, nende globaliseerumist ja kasutamist populismi tööriistana. Vaatame otsa ka valeinfo ja vandenõuteooriate keerulisele suhtele.

Podcastis on külas Tartu Ülikooli semiootika teadur Mari-Liis Madisson ning poliitika- ja sotsiosemiootika professor Andreas Ventsel. Saadet juhivad Delfi faktikontrollimise ja valeinfo reporterid Mari-Liis Somelar ja Marta Vunš.

Mari-Liis Madissoni sõnul sobivad vandenõuteooriad populistidele vahendiks, sest nende abil saab võimendada vastandumist ja mobiliseerida oma publikut ühe n-ö vaenlase vastu töötama. „See võib olla hea viis publiku petmiseks. Olles ise priviligeeritud inimene ehk keegi, keda traditsiooniliselt peetaks eliidiks endaks, saab öelda: ei, ma olen tegelikult üks rahva hulgast ja me hakkame koos vastu kõikvõimalikele pahatahtlikele peavoolujõududele,“ selgitas Madisson.

Kuidas on digiajastu muutnud vandenõuteooriaid ennast ja nende levikut? Kuidas jõuavad vandenõuteooriad massidesse ja miks on neid lihtsam uskuda, kui elu on ebastabiilne? Mis hetkel muutub üks vandenõuteooria ohtlikuks?

Nendel ja teistel teemadel räägime põhjalikult uues taskuhäälingu episoodis.

„Valeinfo: paljastatud!“ podcast ilmub üle nädala. Kõiki episoode saad järele kuulata Delfi Taskust, Spotifyst ja Apple Podcastist.