Alustan isiklikust plaanist. Olen tööle sõites tundnud iga päev vähemalt korra, et see jääb mul viimaseks. Või veel hullem, veedan ülejäänud elu kapsana. Sõites linnas rattaga 30 km/h, mis jääb enamiku autodega võrreldes siiski tagasihoidlikuks, saab kergesti aru, kui vähe suudab üks roolikeeraja ratturi olemasolugagi arvestada.