Mais algatas riigikogu lastekaitseseaduse muutmise seaduse, et abivajavad lapsed saaksid varem märgatud ning hooldusperedel oleks tugevam tugivõrgustik.
EKRE tekitas seadusemuudatuse ümber kõva lärmi, väites, et muudatused lasevad hoopis karistatud pedofiilid lastega töötama.
Seaduse ebapädev tõlgendamine jõudis sotsiaalmeediasse pärast eelnõu teise lugemise katkestamist oktoobris. EKRE hakkas rääkima „suurest töövõidust“, mis teise lugemise katkestamisega saavutati. Helle-Moonika Helme kirjutas Facebooki: „sotsiaalministeeriumi ametnikud olid seadusesse kirjutanud paragrahvi, millega muudeti karistusseadustikku nii, et karistuse kandnud pedofiil saab SKA (sotsiaalkindlustusamet - toim) loaga lasteasutusse tööle minna.“
Nõnda jättis Helme mulje, nagu oleks ametnikud uude seadusesse kirjutanud muudatuse, mis jätab karistuse kandnud pedofiilidele vabad käed lasteasutustes töötada.
Segadus tekkis koalitsiooniski ning selguse huvides katkestati eelnõu teine lugemine. Pärast seda selgitas sotsiaalministeerium muudatusi nii sotsiaalkomisjonis kui Facebookis. Sellega lükati ka ümber väide, justkui saaksid pedofiilid võimaluse lasteasutustes töötada. Ei saa.
Ent EKRE poliitikud tekitavad avalikes sõnavõttudes endiselt segadust, levitades valeinfot vastuvõetud seaduse kohta. Näiteks kirjutas partei esimees Martin Helme Facebookis: „Eile võeti riigikogus vastu lastekaitseseaduse muudatus, mis lubab karistuse kandnud pedofiilid tööle lasteasutustesse. Kõik, kes väidavad vastupidist, valetavad.“
Riigikogu liige Kert Kingo väidab samuti nagu seadustatakse „pedofiilide tegutsemine“.
Pedofiilid ei tohi praegu ega tulevikus lastega töötada
EKRE poliitikud juhivad tähelepanu eelnõu lausele, mille kohaselt on võimalik lastega töötamise keeld sotsiaalkindlustusametil „ümber vaadata“. Kuid see asjaolu pidas paika juba enne praeguse eelnõu jõustumist. Et lastega töötamise piirangut on isikul võimalik vaidlustada, peab paika 2022. aastast. Toonase seadusmuudatuse taga oli riigikohtu lahend, mis tunnistas põhiseaduse vastaseks olukorra, kus lastega töötamise piirangut ei ole võimalik ümber vaadata, kui kunagi karistatav tegu enam karistatav ei ole või süüteokoosseis on muutunud.
Kusjuures EKRE fraktsioon hääletas riigikogus selliste muudatuste poolt, seega ei tohiks see tulla poliitikutele uudisena.
Seejuures pedofiiliakuritegu (karistusseadustiku § 145: suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealise suhtes) igal juhul ümbervaatamisele ei kuulu. Mis tähendab, et pedofiilid ei saa lastega töötada ka siis, kui nende karistus on kantud ja karistusandmed on kantud arhiivi.
Seega lastekaitseseaduse § 20 lõige 4, mis võimaldab lapsega töötamise keelu teatud tingimustel ümber hinnata, on olnud seadusesse sisse kirjutatud aastast 2022 ja mitte ühtegi seda soodustavat võimalust uue eelnõuga ei lisandunud. EKRE poliitikute väide on seega täielikult vale: pedofiilid ei saa lastega töötada ka pärast nimetatud eelnõu jõustumist.
Muudatused, mis lastekaitse seadusesse sisse viidi, on tehnilised. Nad täpsustavad toiminguid, mida sotsiaalkindlustusamet, justiitsministeerium ja karistusregister teevad piiragu ümberhindamisel.
Need tagavad õigusselguse, et piirangu ümberhindamist taotlevatel isikutel - kelle taotlust ei rahuldata - oleks vähem võimalusi vaidlustada otsus neile ebasobiva menetluslike küsimuste tõttu.
Otsus: vale. Lastekaitseseaduse paragrahv, mis lubab töötamise keelu teatud tingimustel ümber vaadata, on kehtinud juba aastast 2022, mitte ei hakanud kehtima uue seadusmuudatusega. Inimene, kes on karistatud pedofiiliakuriteos, ei saa taodelda lastega töötamise piirangu tühistamist ei praegu ega tulevikus.
