Peep Siim: Riik usaldab jäätmereformis nii ettevõtjaid kui kohalikke omavalitsusi

Kohaliku omavalitsuse elanik väärib jäätmekorraldust, mis toimib kui kellavärk. Jäätmereform võtab tükkideks lahti iganenud süsteemi ja vaatab kogu ahela üle. Seejuures pole eesmärk KOVe ja ettevõtjaid vastandada, vaid panna see ahel ühe eesmärgi nimel tööle.

Delfis 20.12 ilmunud Margit Rüütelmanni artikkel jäätmereformist sisaldab mitmeid kummastavaid väiteid. Arusaadavalt tekitab nii mastaapne reform eriarvamusi, kuid me ei tohi unustada reformi põhieesmärki ning seejuures mõista, millised on iga osapoole huvid.

Eesti kodudes tekib aastas sadu tuhandeid tonne materjale, mida saaks uuesti kasutada, kuid me põletame need praegu olmeprügina lihtsalt ära või viime prügimäele. See ei ole mõistlik. Kuidagi ei saa jagada vaadet, justkui olmejäätmete ringlussevõtuprotsent 38% (2023. aastal) oleks piisav saavutus. See ei saa olla lagi, millega leppida. Jäätmereform on seadnud eesmärgiks, et kümne aasta pärast on ringlussevõtu protsent vähemalt 65%.