ARVUSTUS | Ääreala identiteedid jõudsid kõige kiuste Draamateatri lavale. „Drag Show vol 4“ mängis kõigega

Jüri Naela lavastatud „Drag Show vol 4“ osutas, et kväärikultuurile võiks pöörata rohkem tähelepanu kõik, kes oma silmaringi avardada julgevad.

Kuna lavakunstikooli, EKA, grimmikooli ja Eesti Draamateatri ühisprojekt, identiteedikabaree „Drag Show vol 4“ on viimase nädala jooksul palju avalikkuse tähelepanu pälvinud, alustan kiire teematutvustusega. Üks tähenduslikemaid võtmesõnu peitub lavastuse pealkirjas: identiteet. Drag on karakterisse minek, lavaidentiteedi loomine kostüümi, grimmi, miimika jpt vahenditega. Niisamuti, nagu loovad oma identiteeti inimesed väljaspool teatrilava, luuakse seda siingi, ent drag’ile omaselt on kõik äärmusteni võimendatud.

Kõige rohkem elavnes publik tugevalt poliitiliste ja/või seksuaalsete komöödianumbrite peale, olgugi et meedias on konservatiivne hüsteeria tõusnud eeskätt just kõiksugu „perverssuste“ peale. Seks ja seksuaalsus on tõesti drag’is sagedad teemad, ent sugugi mitte alati, ning seda tõendas lavastuse vägagi mitmekesine kava. Arvestatav osa numbreid sobiks ka näiteks Kanuti Gildi SAAL-i lavale, ilma et drag tingimata põhimotiiv oleks. Selliste hulgast puudutasid mind enim Juss Pärisori (Uku Pokk) ja tema visuaalselt transgressiivne, selge tegelasdramaturgiaga number. Oma etteastetega võivad igal juhul väga rahule jääda aga kõik, kes lavalt läbi käisid – lemmikute nimetamisega läheks siin pikale.