„Sellele inimesele polnud miski püha!“ Kuidas sai kirjaoskamatust voorimehest Nõukogude esimene sarimaniakk?

Esimene Nõukogude sarimõrvar ja esimene hukatud Nõukogude naismõrtsukas – milline oli nende seos Riia linnaga? LP räägib nende hirmuäratava loo.

Mitmel siinsel endisel kriminaaljälituse uurijal on kahtlus, et nõukogude aja lõpukümnendil käisid Balti riikides tapmas ka Nõukogude sarimõrtsukad, kuid faktilist tõendust nende oletuste paika pidamise kohta ei ole. Ent huvitaval kombel on seos Balti riikidega olemas mehel, keda peetakse Nõukogude Liidu esimeseks sarimõrvariks.

Esimesed teadaolevad mõrvad pani ta toime 1921. aasta kevadel. Nimelt hakkasid just siis Moskvas inimesed päise päeva ajal kaduma. Peamiselt jäid kadunuks mehed, kes olid tahtnud minna hobuseturule hobust ostma. Moskvast hakati leidma ka kotte, milles olid inimjäänused. Kehad oli seotud nii, et need võtaksid võimalikult vähe ruumi – käed selja taga, kõverdatud jalad surutud keha vastu nii, et need puudutasid rinda või lõuga. Lisaks olid kõigil tapetutel samasugused vigastused: neid oli nööriga kägistatud ja neile oli haamriga pähe löödud. Hiljem selgus, et nende tapmiste taga oli Vassili Petrov, kes tollal esines nime all Vassili Komarov.