JUHTKIRI | Poliitikud, näidake, kust tuleb raha Eesti hiiglaslikeks elektriprojektideks

Koalitsioonipartnerid Reformierakond, Eesti 200 ja SDE olid eile varmad teatama, et leppisid kokku Eesti energiavarustuse pikas plaanis.

See tähendab eelkõige ja uusima asjana seda, et juba aprillikuus tulevad vähempakkumised veel nelja teravatt-tunni (TWh) jagu tuuleenergia hankimiseks, kusjuures pool sellest tuleks merelt ja teist sama palju maismaalt. See kogus on hiiglaslik, pea pool elektri hulgast, mis Eestis eelmisel aastal tarbiti.

Kuna eriti meretuulepargid nõuavad omakorda salvestusvõimalusi, lubatakse lähikuudel valitsuses paika panna ka „toetus suuremahulise salvestuse tekkeks“.

Sellega uudised ei piirdunud, ühtlasi lubasid valitsusparteid käivitada tuumajaama asukohavaliku arutelu esimese etapi. Narva rajatakse ka uus maagaasijaam, Kiisa avariijaam tuuakse elektriturule ning põlevkivijaamad jäetakse reservi.

Selle tulemusel võiks olla Eesti energiajulgeolek tagatud, kodumaine elektrivajadus kaetud ja elektri hinna tõusulegi pidur pandud. Kui nii peaks minema, siis väärib see ju vaid kiitust.

Soovime näha mõjuanalüüse ja tasuvusarvutusi, kust muu hulgas näeb, kui palju see kõik maksma läheb ning kust on plaanis raha leida.

Eesti majanduse turgutamiseks on energiasektori arendamine ülioluline, lapime ju praegu aastatepikkuse viivitamise tulemusi. Energiasse investeerida on ka odavam kui investeerimata jätta. Hea on seegi, et lõpuks ollakse aru saanud, et ei maksa liialt maismaatuuleparkidele lootma jääda – omavalitsuste vastuseisuga maadlemisega võrreldes on meri lollikindlam valik.

Paraku on esitletud plaanil ka olulisi lahtisi otsi. Üks peamine on küsimus, kui palju kõik see maksma läheb ning kust on plaan leida raha. Riigil endal on ju juba niigi hing kinni – samal ajal räägitakse, et kaitsekulutusi tuleb suurendada 5%-ni sisemajanduse kogutoodangust, aga et selle saavutamiseks pole enam maksude tõstmise ruumi.

Samuti tahaks ju teada, miks valiti just selline „energiapakett“ – näiteks miks just 2 TWh jagu maismaatuulest ja 2 TWh meretuulest toodetud energiat? Räägiti ju varem ka valemitest 2 + 4 ja 4 + 4. Iga säärane otsus tähendab kümneid ja sadu miljoneid eurosid ning otsuseid, millest keegi võidab ja keegi kaotab.

Näiteks kui 2 TWh korrutada läbi 20-aastase toetusajaga, suureneb meretuulepargi maksimaalne toetussumma 2,6 miljardi euroni. Või teistpidi vaadates, kui riik otsustab toetada vesisalvesti rajamist, mõjutab see ju gaasielektrijaama investorite plaane.

Vastuseid oodatakse sellelegi küsimusele, miks peab üldse riik nii palju sekkuma, selmet jätta asi suuremal määral turujõudude korraldada. Samuti tasub vaadata suurt pilti: nii USA kui ka Euroopa Liit on hakanud oma poliitikat muutma, mis omakorda mõjutab Eesti plaane ehk võib juhtuda, et eilsed otsused ei pruugi ajahambale vastu pidada.

Suurte ja kallite plaanide puhul on oluline ka kindlustunne, et need on piisavalt läbimõeldud. Teisisõnu, soovime näha mõjuanalüüse ja tasuvusarvutusi, kust muu hulgas näeb, kui palju see kõik maksma läheb ning kust on plaanis raha leida.

Küll aga väärib tunnustust, et viimaks julgeti oluline otsus ära teha ehk asuti lõpuks teele.

Muide, paar võitjat on ka juba teada – tuumaenergia ja salvestusvaldkonna tegijaid on mõlemaid Eestis vaid üks, Fermi ja Paldiskisse kavandatava Energiasalve investorid.