JUHTKIRI | Kas tuuleparkide vastased soovivad 17. sajandi elukombeid?
(92)Kriitika on hea ja seda tulebki kuulda võtta, aga tasakaalukas debatt, millele saavad peamiselt platvormi rajada otsustajad ja poliitikud, on praegu kuritahtlike vastuseisjate lärmi taha ära kadunud.
![Praegu vajame otsustajaid, kes suudavad Eestit nüüdisajastada, mitte ei lase muutuste hirmus kodanikel endast üle astuda.](https://images.delfi.ee/media-api-image-cropper/v1/0e720dc0-10ac-4102-89c3-f5b2236e6820.jpg?noup&w=1200&h=711)
Tänase Eesti Ekspressi loo hinnangul liigub üle Eesti massihüsteeria pealkirjaga „Ei tuulikutele“. Käib lausa väidetav võitlus elu ja surma peale, mida illustreeris ka 18. jaanuaril Pärnus tuulikuteteemalisele rahvakoosolekule vikatimehe riietuses kohale ilmunud inimene.
Kogu tralli taustal saab Põhja-Pärnumaa vallavanem tapmis- ja vägivallaähvardusi. Tuuleparkide vastased näevad neis ähvardustes ette ka enda surma ja hävingut. Veel hullem – lausa genotsiidi.
Protestisiltide vahel on kaduma läinud kaine mõistus ja inimlikkus. Lokkavad emotsionaalsed avaldused ja kuskil taustal üürgab Eesti Ekspressi loo kohaselt ka Vene propaganda narratiiv.
Igasugune mure oma kodukandi eluolu üle on igati põhjendatud. Tahes-tahtmata kaigub kohalike pelgus muutuste ees. Asi poleks nii hull, kui tuuleparkide vastaste seisukohtadest jääks eelkõige kajama konstruktiivsus. Aga ei.
Praegu tundub pigem, et kohalikud on muutuste hirmus nõus lausa lõkkel süüa tegema ja sooja voodi asemel ahju peal magama. Ühesõnaga, justkui valmis mitme sajandi tagused elukombed omaks võtma.