Kogu tralli taustal saab Põhja-Pärnumaa vallavanem tapmis- ja vägivallaähvardusi. Tuuleparkide vastased näevad neis ähvardustes ette ka enda surma ja hävingut. Veel hullem – lausa genotsiidi.

Protestisiltide vahel on kaduma läinud kaine mõistus ja inimlikkus. Lokkavad emotsionaalsed avaldused ja kuskil taustal üürgab Eesti Ekspressi loo kohaselt ka Vene propaganda narratiiv.

Igasugune mure oma kodukandi eluolu üle on igati põhjendatud. Tahes-tahtmata kaigub kohalike pelgus muutuste ees. Asi poleks nii hull, kui tuuleparkide vastaste seisukohtadest jääks eelkõige kajama konstruktiivsus. Aga ei.

Praegu tundub pigem, et kohalikud on muutuste hirmus nõus lausa lõkkel süüa tegema ja sooja voodi asemel ahju peal magama. Ühesõnaga, justkui valmis mitme sajandi tagused elukombed omaks võtma.

Mis peale „surmahirmu“ veel silma jääb, on poliitikute argus. Puudub tasakaal selle vahel, millal rahvast võetakse kuulda (à la maksudebatt) ja millal poetakse protestivate kodanike hirmus peitu. Praegu jääb silma pigem see teine variant.

Tellijana saad lugeda ka neid artikleid:
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid