Franz Malmstenile mõeldes

Täna möödub üheksakümmend aastat Franz Malmsteni sünnist.

Mõeldes Sinule, Franz, meenub kõigepealt Su erakordne huumorimeel - Su nakatavad naljad ja täpsed satiirilised torked. Nali oli Sulle loomuomane. Mäletan, kui sõjaaegses Draamateatris proovid ja etendused õhuhäirete tõttu katkesid, olid ikka Sina see, kes tuju üleval hoidis. Sul oli võime - luua kohe, improvisatsiooni korras, ilma pikkade otsinguteta, tabades kohe kümnesse. Nagu rändlind, kes usaldab vaistu ja on õigel teel.

Sa sündisid Narvas lukksepa pojana. Lapsena kaotasid isa, pidid varakult tööle hakkama. Tuli karjasepõli, kooliaeg ja töömehetee Kreenholmi vabrikus. Et Sul juba karjapoisina laulukuld kurgus ja näitlejanärv nahavahel oli, sai sinust koos venna Hugoga 1925. aastal Narva Võitleja teatri näitleja. Siin avaldus peagi Su mitmekülgne talent, olid edukas nii opereti- kui ooperisolistina. Sinu parimaks rolliks sel ajal kujunes Piibeleht - Vilde "Pisuhännas".

1937 sai Sinust Tallinna Draamateatri näitleja. Järgnevad kolmkümmend aastat tõendasid Su erakordset karakternäitleja talenti, igas lavakujus suutsid üllatada millegi uuega. üks Su hiilgerollidest oli marssal - Capeki "Valges taudis", sõjaaegsetest rollidest õuelaulik Ibseni "Võitlus trooni pärast" ja võrratu Lauri Kivi "Seitsmes vennas".

Sõjajärgsel ajal olid eriti silmapaistvad Laulu-Kaarel "Tuulises rannas", kooliteenija Jürka Tammsaare-Panso "Inimeses ja jumalas", pootsman Jürnas Smuuli "Kihnu-Jõnnis". Kõikidele neile meistrirollidele jätkus Sul värskust ja uusi värve - on, mida meenutada. Peatudes luitunud, peaaegu kustunud kirjaga hauakiviga kalmu juures, rändavad mõtted ühele ammukäidud teatriteele.

JOHANNES REBANE TMM KOGU