Juubilar Meitern pooldab päevakirurgiat

Kui Eesti sportlane on vigastatud, mõtleb ta doktor Kaidu Meiternile. Täna täitub endisel kümnevõistlejal, tänasel teenekal spordiarstil ja kirurgil viies aastakümme. Eesti Päevaleht ühineb arvukate õnnitlejatega.

Pärit Kanepist, alustas Kaidu Meitern sportlaseteed Tartus - 7. klassi läks tulevane tohter Hugo Treffneri koolis. Sinna tuli treeneriks värskelt ülikooli lõpetanud Meinhard Pukk, kelle grupis tegid teiste seas trenni Trivimi Velliste, Eldur Annus, Väino Kull ja Aleksei Tammiste.

"Pukk oli esimene treener, kuid kõige kõvema tõuke sporditegemiseks andis võimlemisõpetaja Endel Aarand. Tema oli tõeline fänn, kes oskas poisse sporti tegema panna. Kehalise tundides tegime kõike, kuigi jooks oli esikohal. Mäletan, et Maijooksul ehk läbi linna teatejooksul võitsime kord TRü võistkondagi," meenutab Meitern.

"Kümnevõistleja tegi minust Viktor Vaiksaar. Sõjaväkke võeti mind Tallinna, piirivalvevägedesse ja selle kaudu Dünamosse, Vaiksaare juurde. Otsmaa oli tol ajal juba kõvem tegija, nii andis Vaiksaar mulle Jüri treeninguplaanid. N. Liidu koondise juures lisandus Fred Kudu, nii et treeneritega on mul vedanud."

Isiklik rekord on 7565 punkti

70ndatel, mil Meitern tipus oli, leidus Eestis kümnevõistlejaid mitme koondise jagu - Toomas Suurväli, Toomas Berendsen, Jüri Otsmaa, Boriss Tolmatshov, Jaan Lember, Priit Paalo, Pavel Rambak, Peeter Põld. Kuidas väikesest riigist korraga nii palju tippkümnevõistlejaid sirgus?

"Arvan, et kõigem suurem "süü" on Kudul. Ta oli väga tark treener ja hea korraldaja, oskas oma sõna maksma panna. ühesõnaga - autoriteet.

Teiseks moodustasid kümnevõistlejad meie ajal tõelise tiimi - keegi ei harjutanud põõsas, oskasime kokku hoida ja teineteist toetada. Tänapäeval jagelevad treenerid ja sportlased liialt palju."

Meiterni isklikuks rekordiks jäi tänase punktitabeli alusel 7565 punkti. Tulemus annaks Eesti meistrivõistlustel tavaliselt medali. Tähtsamaks kui tulemused, peab doktor Meitern siiski aega, mille ta veetis N. Liidu koondise juures.

"Fred Kudu eestkostel said paljud Eesti kümnevõistlejad treenida koondise juures. Stiimuliks olid kas või maavõistlused rootslaste ja sakslastega. Saavutustest nii palju, et karjääri lõpuosas võitsin üleliidulised maanoorte mängud, medaleid on ametiühingute võistlustelt. Väga tähtsad olid Eesti meistrivõistluste medalidki. Kahekordne meister olen kümnevõistluses, paar kulda on teatejooksudest, medali olen saanud kiirjooksus ja teivashüppes. 7565 punkti polnud võimete piir - tagantjärele tark olles võib öelda, et oleks pidanud rohkem jõudu tegema ja jooksudele vähem tähelepanu pöörama."

15 aastat Tartu ülikoolis!

Kelleks Kaidu Meitern väikesena saada tahtis, seda ta meenutada ei suuda, aga mäletab, et vanaisa ütles varakult: pead arstiks saama. "Tegelikult tuli arstiksõppimine juhuslikult. Läksin kehakultuuri teaduskonda dokumente viima, kui sõber tuli koridoris vastu ja ütles, et ära sinna küll mine - proovi parem spordiarstiks."

Tippsportlane õpib ülikoolis tihti tunduvalt kauem kui tavakodanik. Polnud erand Kaidu Meiterngi. "õppisin ülikoolis 15 aastat. Kui olin sisse saanud, võeti kohe kolmeks aastaks sõjaväkke. Tagasi tulles sain kümnevõistlejana üleliidulisse koondisse ega teinud teistega koos eksameid. Vahepeal jõudsin pisut õppida, olin juba viiendal kursusel, kui võlgnevuste pärast teisele kursusele taandati. Kolmandat korda visati mind välja enne USA - Saksa FV - N. Liidu maavõistlust, kuhu lootsin pääseda. ülikoolist kutsuti samal ajal sõjalise laagrisse, ähvardades väljaheitmisega. Läksin siis laagrisse, aga ülikoolist visati ikkagi välja ning maavõistlusele ka ei pääsenud. Tänu Arnold Greenile ja Toomas Savile sain kooli tagasi ning lõpetasin ka."

Eesti spordimeditsiin on varjusurmas

Spordiarstina töötas Kaidu Meitern põhiliselt Eesti kergejõustikukoondise juures, koos Eldur Annusega tehakse seda tööd tänagi. 1987. aastal tundis Meitern siiski, et ainult spordiarsti töö ei paku täit rahuldust. "Spordimeditsiin on mõeldud inimestele, kes tegelevad spordiga. N. Liidus oli sport üks osa poliitikast. Mujal maailmas peetakse spordiga tegelevate inimeste all siiski silmas rahvasportlasi. Austraalias on selliseid 80, USAs 75 protsenti elanikkonnast - nende paremaks teenindamiseks õpivadki arstid lisaks spordimeditsiini. Meil on spordiga tegelevaid inimesi imevähe, nii et spordiarstide kui selliste järele vajadust pole."

Soome kergejõustiklastega Portugalis laagris olles tutvus Meitern artroskoopiaga ehk optilise liigeste kirurgiaga. Maailmas oli ala juba ammu levinud, USAs tehti esimene operatsioon 1975., Soomes 1978. aastal. "Hakkasin artroskoopiat omal käel uurima. Esmalt õppisin Helsingis, siis sain kutse Belgiast, kus mind tasuta õpetati. Seejärel toimus suurem artroskoopiaalane kongress Stockholmis - nii tekkisid sidemed. Hiljem olen käinud pea kümnes riigis seminaridel ja kongressidel end täiendamas. Viimati tänavu Hongkongis. Reis sai teoks tänu Toomas Tuulele Scantransist, Tõnis Sildmäele Hansapangast ja Sven Kolgale Eesti Lotost. Et esimesed artroskoopiaaparaadid toodi Eestisse võrkpalliföderatsiooni, Norma ja Inreko abiga, siis võib öelda, et riik pole ala arengule suurt kaasa aidanud. Korra käisin tervishoiuministeeriumis ühele kongressile sõiduks abi küsimas, kuid bürokraatia, mis seal valitses, oli kohutav."

Nazarovile on tehtud 7 operatsiooni

Eestis tehti esimene uue meetodiga operatsioon kümnevõistleja Andrei Nazarovile 1989. aastal. "Nazarov on vahest parim näide artroskoopilise kirurgia kasulikkusest. Ta on läbi teinud seitse operatsiooni, ühte põlve on lõigatud neljal, teist kolmel korral. Teda on opereeritud Helsingis, Moskvas, Hispaanias ja Tallinnas, kuid ikkagi on ta võimeline kümnevõistluses 8000 punkti koguma!"

Rahuldus õnnestunud operatsioonist on dr. Meiternile tavaline tunne, kuid mõni juhtum jääb eriti hästi meelde. Meitern toob esile vabamaadleja Arvi Aaviku, kes jõudis Barcelona OMile, kuigi vaid kuu enne mänge oli tal lõigatud meniskit.

Täna töötab Kaidu Meitern Eesti Meremeeste Haiglas= artroskoopiakirurgina. 2000. aastal tahetakse USAs teha 80 protsenti operatsioonidest optilise kirurgia ehk endoskoopia abil. Uus idee, mida dr. Meitern Eestis juurutada üritab, on päevakirurgia.

"16. mail avasime vastava osakonna Meremeeste haiglaski. Päevakirurgia tähendab, et inimene tuleb hommikul haiglasse operatsioonile ja kella kuueks õhtul on ta juba omal jalal koju jõudnud. Majanduslikult oleks see riigile kasulik, samuti vähendaks patsiendi võimalikku haiglastressi. USAs tehakse päevakirurgia põhimõttel 50 protsenti operatsioonidest. Eestis on takistuseks voodipäevade ja operatsioonide maksumuse vahe. Haiglale on kasulikum mitte opereerida, vaid hoida patsienti kauem haiglas. Kui mujal maailmas erineb keskmise raskusega operatsiooni hind voodipäeva hinnast 30kordselt, siis meil vaid 10kordselt."

Aasta lõpuks tuhat operatsiooni

Tänavu mais valiti Kaidu Meitern ülemaailmse Artroskoopia Seltsi aktiivseks liikmeks, mis annab võimaluse olla kursis kaasaegse kirjanduse ja kogu ala arenguga. "Aasta lõpus saab mul täis tuhat operatsiooni. Tööd teen aastas kümme kuud, üks kuu kulub puhkusele, üks kongressidele ja täienduskursustele. Mullu tegin 250 operatsiooni, tänavu näiteks oktoobris 40. Meil kahjuks seda hinnata ei osata. Mujal maailmas on selged kriteeriumid - kirurgi töö on opereerimine. Kongressidel tullakse juurde ja küsitakse, et mitu operatsiooni mullu tegid, mitu artiklit oled kirjutanud. Rahvusvahelise tasemega kirurgiks peetakse arsti, kes teeb vähemalt 300 operatsiooni aastas. Euroopa Artroskoopia Liidu president teeb näiteks 600 lõikust aastas. Meil liigitatakse kirurge endiselt kategooriate järgi. On olemas isegi selline mõiste nagu laevakirurg - no mis kirurg see on, kes on kolm aastat merel ja teeb selle ajaga ühe pimesooleoperatsiooni."

MARGUS LUIK