Lühiuudiseid Eestist

Eestlaste osa Eesti rahvastikust on 64,22 protsenti

Riigi Statistikaameti andmetel moodustavad eestlased Eesti rahvastikust 64,22 protsenti.

Venelasi oli 1995. aasta 1. jaanuari seisuga 28,72 protsenti, ukrainlasi 2,65, valgevenelasi 1,55 ja soomlasi 0,97 protsenti. Järgnevad tatarlased 0,23, juudid ja lätlased 0,19, poolakad 0,17, leedulased 0,16 ja sakslased 0,12 protsendiga. Muid rahvusi oli 0,83 protsenti. Eestis elas 1995. aasta 1. jaanuari seisuga 1 491 583 inimest.

Aasta ajakirjanik on Raivo Palmaru

Ajakirjanike Liit andis 1995. aasta Aasta Ajakirjaniku tiitli Sõnumilehe erikorrespondendile Raivo Palmarule, parima eetriajakirjaniku tiitli sai KUKU-raadio toimetaja Harri Tiido.

Palmaru sai läinud aastal tuntuks mitmete artiklitega, mis puudutasid 1992. aasta skandaalset rublamüüki jt teemasid. Tiido on aastaid tuntud kui Eesti üks väheseid professionaalseid sise- ja välispoliitika kommentaatoreid.

Ajakirjanike Liit valis parima ajakirjaniku lugejate, kuulajate ja vaatajate eelistuste järgi. Kokku pretendeeris nimetusele ligi 80 kandidaati.

Lions-liikumine rahastab Eesti pimedate registri koostamist

Rahvusvaheline Lions-klubide Liidu Fond USA-s on eraldanud 30 000 dollarit Eesti pimedate registri tarvis, mille koostamisega tegelevad Lions-liikumine, sotsiaalministeerium ja Tartu ülikool.

Tartu ülikooli Silmakliiniku dotsendi Leo Schotteri sõnul on Eestis 2500-3000 nägemisinvaliidi, kellest osa on sotsiaalselt täiesti passiivsed. Nende inimeste leidmiseks ongi aktsioon käivitatud, kuna nägemise osalist kaotust ja vanadusest põhjustatud silmahaigusi on moodsa Lääne tehnoloogiaga võimalik ravida, ütles Schotter.

Andmete kogumine pimedate registri jaoks kestab 1997. aasta 1. aprillini ja on üks osa eelmise aasta lõpul PHARE abiga alustatud üle-eestilisest sotsiaalregistrist. Esimestena kanti kõikides Eesti maakondades sotsiaalregistrisse toimetulekutoetuste saajad.

Põhjavee tase on madal

Tänavu talvel on põhjavee tase umbes pool meetrit langenud, mistõttu paljud maainimesed kurdavad vee nappuse üle kaevudes. Põhjavee taseme langust on tunda kogu Eestis, mõnevõrra vähem puudutab see Lääne-Eesti saari.

Geoloogiavalitsuse juhtiva hüdroloogi Leonid Savitski sõnul on tegemist küllaltki tavalise nähtusega: esimene ja teine põhjavee horisont, millest enamikku individuaalkaevudest vesi tuleb, toituvad peamiselt sademest. Viimaste lumevaeste aastate ja mulluse kuiva sügise tagajärjel on veetase langenud. Suvised sademed mainitud horisondi veevarudele ei mõju, kuna need aurustuvad kiiresti.

Suuremates keskustes, kus veevarustus on rajatud kolmanda horisondi põhjaveele, vee nappust tunda pole, kuna selle horisondi vee hulk ei ole nii suures sõltuvuses klimaatilistest tingimustest.

Jäätee Vormsile on suletud

Möödunud nädalal avatud Rohuküla-Vormsi jäätee on eilsest taas suletud, teatas maanteeameti maanteehoiu sektor.

Jäätee sulgemise tingisid rasked ilmastikuolud. Jääl on kohati paks veekiht.

Eesti Aeg hakkab ilmuma ajakirjana

Senine nädalaleht Eesti Aeg hakkab sellest nädalast ilmuma ajakirjana, ütles väljaande vastutav väljaandja Toomas Kümmel

Eesti Aeg hakkab ilmuma kord kuus. Ajakiri käsitleb peamiselt ühiskondlik-poliitilisi probleeme, teemade ring on laiem kui senise nädalalehe oma. Kümmeli sõnul ei tinginud väljaande ilmumissageduse muutumise mitte majanduslikud raskused, vaid väljaande omaniku vahetus. Eesti Aeg kuulub AS Kodukirjale, mis on spetsialiseerunud ajakirjade väljaandmisele," lausus Kümmel.

Itaalia saatkonnal on uued telefoninumbrid

Itaalia Tallinna suursaatkonna telefoninumbrid on nüüdsest kõik digitaalnumbrid: 6 256 444 (kodukeskjaam), 6 311 370 ja faks 6 256 446.