Liikuv trepp
Esimesed mälestused liikuvast trepist meenuvad seoses Moskva ja Peterburi metroodega. Hiiglaslikel eskalaatoritel sügavale maa alla sõites oli lõbu rohkem kui Tshehhi lunapargi kõikidel atraktsioonidel kokku.
1980. aastal sai oma eskalaatori ka olümpialinn Tallinn. Tänaseks on see asendatud tavalise kivitrepiga ning liikuvad astmed on tekkinud hoopis Tallinna Reisisadamasse ja uutesse kaubamajadesse.
Esimesi eskalaatoreid ehk liikuvaid treppe hakati konstrueerima 19. sajandil. Entsüklopeedia nimetab eskalaatorit trepikujuliseks liikuvate astmetega kaldkattekonveieriks, mis mõeldud inimeste üles-ja allaviimiseks. Eesti esimene eskalaator paraku seda ülesannet ei täitnud. Praegu on Eestis koguni kolm "liikuvate astmetega kaldkattekonveierit", esimest aga meenutatakse siiani - kas heldimuse või irooniaga.
Trepp pandi käima pidulike sündmuste puhul
"Panin Postimajas parajasti oma objekti üles, kui seal see eskalaatoriga õiendamine käis," meenutab kunstnik Kaarel Kurisma lõbusalt. "See oli mingi Armeeniast toodud vananenud mudel, mis alalõpmata katki läks või lihtsalt välja lülitati. Pidulike sündmuste puhul saadi see siiski käima. Näiteks 1985. aasta paiku postitöötajate päeval - siis saabus mingi eriti tähtis postiülem, kelle auks pandi kõik, mis liikus, kaasa arvatud eskalaator, tööle." Kurismale meeldivad eskalaatorid väga. "Mina sõidan küll parema meelega trepiga, kui et lähen jalgsi üles. Pealegi avaneb trepilt hoopis rõõmsam vaade ning pole ohtu, et kellelegi otsa koperdad."
Postimaja arhitekt Raine Karp sai eskalaatori-idee välismaalt: "Läänes on ju liikuv trepp igas pangas ja postiasutuses, rääkimata kaubamajadest." Arhitekti sõnul keegi projektile eriti vastu ei olnud ning rahagi leiti piisavalt. "Paraku seisis trepp enne ülespanemist tükk aega õue peal ning poisikesed käisid sealt igasugu juppe ja vidinaid varastamas. Kui eskalaator lõpuks üles pandi, oli see pidevalt rikkis, aga parandada ka ei saanud, sest tagavaraosi polnud - nende tootmine oli lõpetatud," meenutab Karp. Tema sõnul sai postitöötajate mõõt lõplikult täis siis, kui hakkasid saabuma elektriarved. "Vene masina värk, see võttis rohkem elektrit kui elektrirong," naerab arhitekt ja lisab: "Siis oli tükk aega hästi totter olukord - kui inimesed käisid jalgsi mööda liikumatut eskalaatorit."
Stockmanni trepp lapsi ei huvita
Kui reisisadamas asuv eskalaator välja arvata, avati linnakodanike rõõmuks järgmine liikuv trepp CitySokose kaubamajas. Eriti suurt elevust põhjustas see laste seas. Sestap ilmusid juba mõned nädalad pärast kaubamaja avamist seintele sildid, mis keelasid lastel eskalaatori otsas turnimise ning palusid lapsevanemaid oma järeltulijaid ohjata. "Lapsed tulevad koolist ja hakkavad siin edasi-tagasi sõitma. üritavad alla suunduva eskalaatoriga üles saada ja vastupidi," kurtis CitySokose töötaja Magasinile. "Oleme lastega riielnud ka, aga eriti see ei aita. Kõige rohkem kardame õnnetusi - nad võivad ju kättpidi vahele jääda." Naistöötaja lisas, et katki pole nende trepp veel läinud. "Aga selle eest hoolitsetakse ka. Niipea, kui trepp hakkab imelikku häält tegema, on remondimees platsis," kinnitati CitySokosest.
Stockmanni kaubamaja eskalaatoriga juhtus aga viperus kohe esimesel päeval. "Rahvast oli nii palju, et trepp ei pannud koorumusele vastu," tunnistas kaubamaja direktor Juha Oksanen. Ta kinnitas samas, et rike kõrvaldati kiiresti ning nüüd töötab trepp nagu kellavärk. Lapsed Stockmanni treppidel lõbusõite tegemas ei käi, väitis direktor (huvitav miks, seal saaks ju palju pikema sõidu?).
Eskalaator meelitab
Ent on veel kolmaski hiidpood - Tallinna Kaubamaja, mis samuti hädasti eskalaatorit või vähemalt liftigi vajaks. Seda enam, et kolmandale korrusele jalgsi kõmpimine on üsna tüütu tegevus. Haldusdirektor Valeri Künnapu kinnitas, et tulevikus saab kaubamajas olema neli müügikorrust ja siis kindlasti ka eskalaator. Millal see juhtub, ei oska Künnapu veel öelda. "Kaubamaja sai kahjuks niimoodi ehitatud, et liikumisvõimaluste peale üldse ei mõeldud. Praegu tahaks vähemalt invaliftigi üles panna, aga see tähendab suuremaid lammutustöid," nendib Künnapu.
Arhitektuurikriitik Mart Kalm kinnitab, et tema suhtub eskalaatoritesse erakordselt hästi - eelkõige sellepärast, et need vähendavad jalavaeva. "Ning on väga palju võtteid, millega neid ka visuaalselt pilkupüüdvamaks saab teha," sõnab Kalm. "Postimaja eskalaator oli arhitekti poolt hea mõte, aga ümbrus on jube. Sealset keskkonda pole suudetud korras hoida." Kalm kinnitab, et eskalaatorit võib pidada ka reklaamitrikiks. "Liikuv trepp m e e l i t a b. Jalgsi ei viitsiks igaüks võib-olla teisele korrusele minna, eskalaatoriga läheb ta kindlasti," on kriitik veendunud.
KRISTI PäRN
