Kalaameti asedirektori Taidus Linikoja sõnul on Engu kalakasvandus spetsialiseerunud just meriforelli kasvatamisele. Merrelastud maimukogus on ligilähedane Engu kalakasvanduse piirvõimsusele, mis annab tunnistust tavalisest väiksematest kadudest.

"Suudeti hoiduda viimastel aastatel kõikjal aina rohkem levima hakanud kalahaigustest ning tagada normaalne toitumisrezhiim," selgitas Linikoja. "Kaalult on merrelastud kalamaimud tavalisest pisut suuremad ja seetõttu võib loota, et nad kohanevad looduslikus keskkonnas paremini," ütles Linikoja.

Sel nädalal kavatsetakse looduslikku keskkonda lasta lõhemaime ka Aravuse kalakasvandusest. üle kaheaastasi lõhemaime viiakse Valgejõkke arvatavalt kuni 40 000.

Lõhe taastootmisega on Kalakapitali toetusel hakatud Eestis viimastel aastatel üha elavamalt tegelema. üheks põhjuseks võib pidada asjaolu, et iga-aastasel kalapüügikvootide jagamisel Läänemere riikide vahel mängib olulist rolli see, kui palju on iga riik ise kalavarusid taastootnud.

Praegu hindavad kalateadlased Läänemere lõhevarudest ainult 10 protsenti looduslikuks ja tervelt 90 protsenti taastoodetuks.

Läänemere piirkonna suurematele lõhekasvatajatele Rootsile ja Soomele ei ürita Eesti kannule astuda, kuid Linikoja sõnul peetakse Eestis juba lähitulevikus optimaalseks kasvatada kuni 200 000 kalamaimu Läänemere varude rikastamiseks.

Viimastel aastatel on taastatud uue tehnoloogiaga kalakasvatamine muu hulgas ka Põlulas, kust loodetakse edaspidi saada lõviosa Eesti lõhemaimudest. Tänavu peaks Linikoja kinnitusel meil looduslikku keskkonda lastama kokku umbes 100 000 kalakasvandustes kasvatatud maimu.

Baltic News Service