Vabaõhuhobuse õnnelik vanaduspõlv
Tallinnas Rocca al Mares elab valge suksu - pärit Muhumaalt ja väga vana. Enne olid hulkuvad koerad ja kassid, nüüd siis ka hulkuvad hobused, leidis Vabaõhumuuseumi direktor Merike Lang kui loomast esimest korda kuulis.
Ainulaadsest hobuse hankimise võimalusest rääkis Vabaõhumuuseumi töötajatele Koguva muuseumi rahvas ja kevadel toodigi loom mandrile. Hobuse ühest silmast pime ja koolitamata tütar jäi Muhu saarele edasi.
Vabaõhumuuseumi levikorraldaja ülle Võrno andmetel on hoolealuse tõus midagi Eesti hobusest ja midagi kaugetelt lõunamaadelt. "Võimalik, et ta jäi üle Vene sõjaväest," nentis Võrno. "Teame, et Muhumaal kandis ta nime Stella."
Hobuse eelmine pererahvas suri ja nime eestistanud Della elas ligi kaks aastat metsas omapead. Vabaõhumuuseum tahtis Dellat tööhobuseks. Loom rautati ja aeti sellega hirmus pahaseks, sest ta polnud harjunud kingades käima. "Kevadel oli asi päris hull, suvel on Della olukorraga leppinud ja ei kisu ennast enam lahti," jutustas Võrno.
Della vanuseks pakutud 18 aastat on hobuse puhul kõrge iga. Suksu tervis on vilets, jalad haiged, vasak silm jookseb krooniliselt mäda ja tohtrite sõnul ei saa sellega enam midagi ette võtta.
"Jaanipäeval vedas inimesi ilusasti, aga pärast pidime talle kutsuma veterinaararsti, sest jalad läksid kohutavalt paiste," nentis muuseumi direktor Merike Lang. "Eks ta nüüd rohkem diivani kaunistuseks ongi."
Hiljuti on Della hakanud kõvasti ühte jalga lonkama. "Hüppas üle kiviaia ja tegi endale liiga," teab rääkida muuseumi valvur.
Vabaõhumuuseumis on loomi ka enne peetud. Olid lehmad, aga omanik unustas need kord kolmeks päevaks lüpsmata. "Meie oleme teoreetikud ja seda tööd teha ei oska," sõnas Lang.
Lambad olid samuti, ent külastajad ei suhtunud neisse just kuigi hästi. Kord anti ohtlikult värsket leiba, teinekord nätsud suhu. ühte lammast oli keegi nii kõvasti löönud, et sel tekkis sisemine verejooks.
"Loomad võiksid olla, nad elustaksid muuseumi," leidis Lang. Aga originaalhoonetesse ei taheta neid panna, ajalugu tuleb säilitada. Kolga talu laut, mis 1987. aastal maani maha põles, on üks võimalik elukoht. See kavatsetakse lähiajal rekonstrueerida.
Talve jooksul loodab Vabaõhumuuseum hankida ühe noorema tööhobuse. Della vanaduspõlv saab nii või teisiti olema õnnelik. Süüa antakse korralikult, Vabaõhumuusemi tallis on ruumi viie suure hobuse tarvis. "Ehitati valvehoone, sest pidi tulema ratsapolitsei. Nüüd oleme mõistnud, et otstarbekas oleks kõigest elektrooniline turvasüsteem," märkis Lang.
Süsteem maksab arvestuste kohaselt seitse miljonit krooni. Järgmisel aastal lubati muuseumile ligi miljon ja osa süsteemist saab siis ka valmis. Praegune valvemeeskond 84 hektari suurust territooriumi hobustel ei valva. "Lihtsam on kutsuda Haabersti politsei, nemad aitavad alati, kui keegi märatsema hakkab," nentis muuseumi direktor.
PIRET PEENSOO
