Aruküla põhjaveereostus laieneb
Harjumaal Arukülas ähvardab mürgine õlireostus laieneda ning muuta lisaks eramurajooni kaevudele kasutamiskõlbmatuks puurkaevu, mis annab vett koolile, lasteaiale ja ambulatooriumile.
1993. aasta sügisel valgus Aruküla eramurajooni kaevudesse mürgine õlireostus ning 200 peret pidid oma kaevud igaveseks sulgema. Venemaalt kütteõli nime all ostetud mürgiseid naftasaaduste jääke sisaldav õli sattus põhjavee esimesse kihti kohaliku puidutööstuse AS Tapp kütusemahutist.
Kui maha oleks valgunud puhast masuuti, poleks reostus olnud nii lootusetu, ütles fondi Aruküla Vesi liige Meeme Loik. "Aga see õli sisaldas tervisele kahjulikke vees lahustuvaid mürgiseid aineid," rääkis Loik, kes on ka omal nahal tundnud mürgisest veest põhjustatud allergiat.
õlireostuse suurust ei osata keskkonnaministeeriumi veemajanduse osakonna peaspetsialisti Voldemar Tassa sõnul siiani öelda. "Maasse võis valguda kaks või ka kümme tonni õli," ütles ta.
Raasiku eelmise vallavanema Toivo Veenre sõnul on 20 meetri sügavusel asuv põhjavesi reostunud 25-30 hektaril. Tasapisi on reostatud ala suurenenud ja ähvardab teisest põhjaveekihist vett ammutavat puurkaevu, kust saavad vett mitu valla- ja lasteasutust ning paar elumaja.
Ministeeriumiametnik Tassa sõnul on puurkaevu reostumine tõesti võimalik. "Puurkaev on ehitatud 20 aastat tagasi ning selle ehituskvaliteedis ei saa kindel olla," ütles Tassa.
Loik näitas, et praegu möödub reostuspiir puurkaevust umbes 100 meetri kauguselt, kaev tuleks sulgeda. Selle asemel võiks võtta kasutusele endise Vene sõjaväeosa puurkaevu ning ehitada sealt Arukülla lisatrass.
Ikka ämbritega tee ääres
Praegu, kolm aastat pärast reostust on ligi poolte Aruküla väravate taga endiselt veenõud ning inimesed sõltuvad üle päeva käivast veeautost. Suvel sattub nõudesse tolmu, talvel külmub vesi, rääkimata koertest, kes nõude juures jalga tõstmas käivad, kirjeldasid Aruküla inimesed.
"Mul on korralik 50-liitrine nõu, aga seda ei julge tee äärde jätta, sest neid on varastatud," rääkis Loik.
"Saunavett kogun mitu päeva. Suurema pesumasina asemel kasutan väiksemat - et kuluks vähem vett," rääkis kolme väikese lapsega lesk. "Olen pahane nende peale, kes selle kõik kokku keerasid," ütles naine, kes lootis, et saab sel aastal vee majja.
"Nuusutage," soovitasid arukülalased oma endiste kaevude pealt raudplaate tõstes. Kasutud kaevud haisesid lahusti või värvi järele nagu remonditav vallamaja Arukülas.
Uus veehaare
Kolme aastaga on Arukülla riigi raha eest ehitatud kaks Euroopa tasemel pumbamaja ning sellest sügisest saavad pooled pered vett valmivast veehaardest.
Kui 1994. aastal selgus, et Aruküla inimeste veemuret saab lahendada vaid uue süsteemi ehitamisega, arvutati, et see läheb maksma 10 miljonit krooni.
Kolme aastaga on Aruküla saanud riigilt alla kuue miljoni krooni. Praeguste arvutuste järgi läheks kavandatud ehitus maksma juba üle 12 miljoni krooni.
Möödunud aastal lubati külaelanikele, et kahe aastaga saab uus veehaare valmis, kuid tuleva aasta riigieelarvesse on kavandatud selle ehituseks vaid 1,5 miljonit krooni. Vald peaks lisama veerand miljonit. Veenre ja Loik usuvad, et senise tempo juures saab veehaare valmis alles sajandivahetuseks.
Voldemar Tassa väitis, et järgmise aastaga peavad kavandatud trassid valmis saama ning kõigil peredel vesi toas olema. Tassa sõnul tuleb riigieelarve poolteisele miljonile kroonile tuleval aastal lisaraha leida. Tassa arvas, et ka vald peab sellesse oma osa panema ning ehituse kiiremaks lõpetamiseks laenu võtma.
Siiani on Raasiku vald Aruküla veereostuse tõttu kulutanud aastas 100 000 krooni veeveo eest ning sel aastal andnud 125 000 krooni veehaarde ehituseks.
Vene sõjaväeosa puurkaevu kasutusele võtmiseks ja lisatrassi ehituseks annab Arukülale raha ilmselt Taani riik.
ANNELI AMMAS
