Raplamaa sobib heaks elupaigaks
Raplamaa arengukava koostajad teadvustasid eile oma teisel konverentsil, et maakonnast peab saama soositud elupaik, kuigi keskusena pole Rapla eriline tõmbenumber.
"Rapla inimesed on läinud arengukava koostamisel sügavuti," hindas siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu osakonna juhataja Mari Pedak. "Nad tunnistavad endale ausalt sedagi, et Rapla pole piisavalt tugev tõmbekeskus. Nad ei karda, et see väljaütlemine võib viia mõttele, kas Raplal kui maakonnal on üldse tulevikku," märkis Pedak.
"Mida rohkem me oma arengut suuname, seda rohkem on lootust ka maakonnana püsida," ütles Rapla maavalitsuse planeerimisosakonna juhataja Tavo Kikas. Ta lisas, et praeguste Raplamaa piirkondade areng peab toimuma ka juhul, kui Raplat administratiivse keskusena poleks.
Arengukava koostavad praegu kõik maakonnad, sest ehitus- ja planeeringuseaduse järgi peab see kõigil tuleval aastal valmima, ütles Pedak. Arengukava põhjal koostatakse maakonna üldplaneering, mis on edaspidi aluseks nii-öelda iga õue detailplaneeringule.
Maavalitsuse osa on olla arendaja, mitte võimulolija, määratles Pedak ning arvas, et paljud maakonnad, sealhulgas Rapla seda ka suudavad.
"Kava koostamise juures on ehk kõige olulisem inimeste aktiviseerimine ja ühismõtlemine, mille käigus on huvitavaid ideid välja tulnud," ütles üks ettevõtmise juhte Tavo Kikas. Ta möönis samas, et väga üllatavate järelduste ja ideedeni jõutud pole.
"Rapla peaks olema sõbraliku loodus- ja inimkeskkonnaga elamise ning miks ka mitte ettevõtluse arendamise paik," võttis Kikas kokku Tallinna-lähedase maakonna loogilise arengu. "Loodushoidlik ja säästlik areng ning kvaliteetse elupaiga juurde kuuluv heal tasemel haridus," loetles ta veel.
Arengukonverentsi vaheajal tutvustas Raplamaal asuva Jalase küla haridusselts äsjailmunud raamatut Jalase küla aja ja looduse lugudest. Selle 700-aastase küla hõlmavatest tõsistest uurimistöödest koosneva raamatu on kokku seadnud ülle Tamla ning talvel traagiliselt hukkunud Aino Valgma.
Raplamaal asuv Pirgu arenduskeskus esitles teist põhjalikku raamatut, Eha-Mai Grafi ja Maarja Pauli kirjutatud "üldsotsioloogiat= ".
ANNELI AMMAS
