Viimsi vald ostis muusikakoolile oma maja
Viimsi vallavalitsuse mullune suurim investeering kaunitesse kunstidesse oli valla muusikakoolile ligi nelja miljoni krooni eest uue maja ostmine, tänavusest eelarvest paigutab vald kultuuri- ja hariduselu arendamisse üle poole. “Maja asukoht on hea, pinda 450 ruutmeetrit, esmakordselt sai muusikakool endale ka saali,” kirjeldas muusiku kõrgharidusega abivallavanem Jaan Alver mullu 3,5 miljoni krooni eest laste muusikahariduse edendamiseks soetatud kinnisvara.
Paarikümne aasta eest Kirovi kalurikolhoosi asutatud muusikakeskkool asus siiani ühes Haabneeme väikeses eramus, kitsaste olude tõttu toimusid tunnid ka nädalavahetusel, kirjeldas endist olukorda abivallavanem.
“Tekkis võimalus, OÜ Mainorfini pakkumine, kes 1994. aastal ehitas endale Haabneeme aleviku südamesse õppekeskuse,” rääkis Alver.
Suve hakul sai vallavalitsus volikogult ülesande Mainorfiniga läbirääkimistesse asuda, augustiks jõuti ostu-müügitehingu sõlmimises kokkuleppele. “1. septembril saime uues majas avaaktuse läbi viia, kuigi leping oli veel sõlmimata ja raha tasumata. Pidulik avamine toimus 16. detsembril.”
Alver tõdes, et õppekeskuse hoone on peaaegu uus ning vajas vaid ruumide ümberkohendamist. Hoone ostuga kaasnes klassiruumide sisustus, pisimuutusteks ja lisavarustuse soetamiseks on kulunud alla 300 000 krooni.
Kui Eesti Päevaleht keskpäeval Haabneemes uut huvikoolimaja uudistamas käis, ei olnud muusikatunnid veel alanud.
Esimeste õpetajate ja väikeste muusikajüngrite saabumiseks valmistuv direktriss Urvi Haasma oli lahkelt valmis uut, puhast, valget ja avarat valdust põhjalikult tutvustama.
“Oleksite veidi hiljem tulnud, siis oleks maja juba lapsi täis olnud,” nentis direktriss.
Muusikakooli saalis on juba kontserdiga esineda jõudnud paljud tuntud eesti muusikud, teiste seas varalahkunud Ulrika Kristjan, Pirjo Levandi ja Heikki Mätliku ansambel.
Alveri sõnul oli mullune valla eelarve veidi üle 30 miljoni krooni, seega kulus muusikakooli ostuks üle 10 protsendi. Selle aasta 37,1 miljoni kroonisest eelarvest eraldatakse haridusele 43,9, kultuurile 6,8 ja spordile 1,6, kokku seega 52,3 protsenti ehk üle poole aasta-eelarvest.
