Endel Uiga 80

Endel Uiga sündis Tallinnas 3. märtsil 1918 sõjaväeametniku pere-konnas. Keskhariduse sai ta Tallinna Tehnikumi elektroonikaosakonnas (1936). Järgnes Eesti sõjakool, mida ta lõpetas reservleitnandina järgmisel aastal. Kõrghariduse omandas Endel Tallinna Tehnikaülikoolis, mille lõpetas diplomiinseneri kraadiga (cum laude) elektrotehnika alal 1944. Kommunistlikust mobilisatsioonist pääses ta küll peidus viibides, kuid Saksa mobilisatsioon värbas ta leitnandina lennuväe abiteenistusse. Sõjatee viis mehe Kuramaa ”kotti”, kust õnnestus viimasel hetkel koos oma poistega pääseda miinitraaleri pardal Saksamaale. Saksamaal jätkas ta haridusteed, lõpetades Stuttgardi Tehnikaülikooli doktorinseneri kraadiga 1949.

Sügisel 1949 saabus Endel Uiga koos perega USA-sse ja 1955 sai temast USA kodanik. 1951–1974 tegutses ta firmades Ballantine Laboratories ja Boonton Electronics projektijuhi, peainseneri ja viitsepresidendina. American National Standards Institute’is oli ta kahe kõrgtööstuslike standardite arendamise komitee esimees. Aastast 1974 oli Uiga Kenro Corporation’i esimese viitse-presidendina tegev trükitööstuse kaamerate automatiseerimise ja valgustuse elektronkontrolli alal. Töö kõrval õpetas ta korralise professorina ülikoolis, County College of Morris, optoelektroonikat, fototeadust ja elektrotehnikat kuni 1988. aastani. Kuna optoelektroonika alal vastav õpik puudus, koostas Uiga selle ise (trükiti Prentice Hall kirjastuse poolt 1995). Uiga on Ameerika Elektroonikainseneride (IEEE) Life Member ja Ameerika Optikainseneride Ühingu liige.

Juba töö kõrvalt, ja veel enam praegu, harrastab ta suusatamist, tennist ja – sepatööd. Erilisteks huvialadeks on ka fotokunst, millest tunnistavad arvukad fotonäituste auhinnad, samuti bridÏimäng (on American Bridge Clubi Life Master). Akadeemiliselt kuulub korp! Wäinlasse.

Uiga ellusuhtumine erines üldisest pagulasmeeleolust – nagu insener kaalub kriitiliselt projekti häid ja halbu külgi, nii on ta algusest peale analüüsinud ka Eesti elu ja poliitikat, on avaldanud üle 130 oma ja Kaera Jaani nime all rahvuspoliitilise sisuga artiklit. Need on ilmunud nii väliseesti kui ka Eesti ajakirjanduses. Uiga elufilosoofia põhineb sügava jälje jätnud õppetunnil aastatest 1940–44, mil küpses veendumus, et inimkonna suurimad väärtused on demokraatia, vabadus, inimõiguste austamine ning sõna- ja mõttevabadus. Uiga on olnud üks väheseid, kes siin-seal esilekerkinud, aegunud rahvuspoliitilist dogmaatikat on julgelt kritiseerinud.

USA-st