Eesti Televisioon kavatseb rahapuudusel järgmisel hooajal hakata nelja regionaalsaate asemel näitama ühte üle Eesti, mistõttu erinevate maapiirkondade probleemid saavad edaspidi senisest vähem eetriaega. Praegu näitab ETV neljapäeviti üheaegselt nelja erinevat saadet, millest igaüht näeb vaid konkreetne piirkond. Lõuna-Eestile on mõeldud Lõunakanal, Tallinnale Linnapilt, Saaremaale Meite Maa ja Kirde-Eestile Viru Regi, milles saatetegijad saavad piirkonna elanikele just neid huvitavaid probleeme valgustada.
Samas on toimetajate hinnangul piirkondlike saadete tegemine üsna kallis lõbu ning ETV juhtkond kaalubki sügisest iga nädal vaid ühe regionaalsaate eetrisse laskmist, mida siis näeksid kõik üle Eesti. Saate teeksid iga nädal erinevad maakondlikud stuudiod oma piirkonna probleemidest.
“Kohalikud juhid on väga huvitatud, et nende probleemid ka mujal Eestis teadvustuksid,” selgitas ETV publitsistikasaadete toimetuse juhataja Mati Talvik. “Neli erinevat saadet on iseenesest hea plaan, kui meil palju raha oleks.”
Tartu tahab lisaeetriaega
Eesti ühest problemaatilisemast piirkonnast Kirde–Eestist saateid tegeva Ago Gakovi hinnangul võiks praegune süsteem siiski jätkuda. “Küllaltki raske on leida mingit ühist teemat, mis huvitaks tervet Eestimaad,” märkis ta. “Regionaalsaadete auditoorium ongi kujunenud just tänu sellele, et saated on siiani olnud inimestele lähedased.”
Viimase meediauuringu põhjal kuuluvad piirkonnasaated ETV 50 vaadatuima saate hulka, nende auditoorium peaks ulatuma 140 000 inimeseni.
Tartu stuudio toimetaja Siiri Sinijärv nentis, et kord kuus on Lõuna–Eesti jaoks vähe, kuna nende hallata on tervelt kuus maakonda oma probleemidega. “Tegime pakkumise, et meile eraldataks veel pool tundi nädalas saateaega lisaks,” ütles Sinijärv. “Samas on see, et saateid näeb terve Eesti, loomulikult hea, sest see aitab probleeme laiemalt teadvustada.”
Asi pole veel selge
Mati Talvik lisas, et kõik plaanid on selles suhtes alles kavandamisjärgus ja pole veel võimalik öelda, kuidas asi lõpuks kujuneb.
“Ja ümberkorralduste ainupõhjus pole sugugi raha,” väitis ta.
Gakovi sõnul on ta aru saanud, et saadete edastamise ümberkorraldamise taga on just rahaprobleemid. “Loomulikult pole see odav lõbu,” lisas ta.
Kirde-Eesti telestuudio väljaehitamiseks eraldas Euroopa Nõukogu üle kahe miljoni krooni.
“Eesmärgiks oli muulaste parem integreerimine Eesti ühiskonda. Näiteks jooksevad meil saadete all eestikeelsed subtiitrid,” ütles Gakov.
Sinijärve sõnul on kuue maakonna ulatuses saadete tegemine veel kallim kui teistes regioonides, sest suuremad on sõidukulud ja komandeeringuraha.
